IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

06.01.2019 23:47 by Konstantin J

Valisin lugemiseks ja analüüsimiseks


Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.


Õpikeskkond mängib olulist rolli nii õppimisel kui ka õpetamisel. Varem võis väita, et õpikeskkonna peamiseks loojaks ja kujundajaks on õpetaja. Nüüd on õpikeskkonna kujundamisse hakatud üha enam kaasama ka õppijaid. Kuigi õppija roll õpikeskkonna loomisel järjest kasvab, ei tähenda see seda, et õpetaja panus õpikeskkonnast täielikult kaob. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009).


Eduka õppimise aluseks on õppijate ootuste ja õpikeskkonna tajumise võimalikult suur ühtivus. Seetõttu on oluline kaasata õppijad oma õpikeskkonna loomisse, et kujundada see võimalikult sarnaseks õppijate endi ootustele. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009).


Isiklikkult arvan et õppija jaoks õpikeskkond sisaldub mitmest osast. Näiteks asutus või õpetaja pakkuvad õppimiseks virtuaalset keskkonda, olgu see Moodle, Eliademy või midagi muud kasvõi mängupõhine simulatsioon. Õppija on selles virtuaalses keskkonnas aga samas tema ümbruses on ka füüsiline ümbrus, mis on ka väga tähtis, kas ta on kodus, ühistranspordis või koridoris… Tahaks pöörata tähelepanu et füüsiline ümbrus mõjutab õppimisprotsessi väga palju.


Arvan et, kõige õigem oleks suhtuda igale õpikeskkonnale kui hübriidsele. E-õppe on mugav olen nõus, aga tähtis et oleks võimalus ka viibida mugavas ja vaikses ruumis mis tooks juurde effektiivsuse.


Õppeinfosüteemid pakkuvad mulle vähem huvi, kuigi tööjuures pean nendege kokkupuutuma, administratiivne külg koolielust minujaoks on rutiin. Küll aga neid peab ka olema, eriti operatiivsuse ja konfidentsiaalsuse jaoks.


Avatud keskkondi iseloomustab paindlikkus ja lihtsus. Sellised keskkonnad koosnevad väikestest osadest ehk erinevatest sotsiaalse tarkvara vahenditest ning kasutusel on täpselt selliste funktsioonidega vahendid, mida hetke situatsioon nõuab. Pärast seda, kui õpetaja on omandanud teatud sotsiaalse tarkvara kokkuliigendamise tehnilised põhimõtted (nt vood, märksõnad, voogude kokkusegamine), on ta võimeline vabalt valima suure hulga tarkvaralahenduste hulgast ja neid ise kokku seadma oma õpikeskkonnaks. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009).


Avatud õpikeskkonnad minu hingele lähedased. Nendes ka jätkan on tegutsemist. Kahjuks kurb kogemus haridustehnoloogina näitab et asutusele see tihti ei sobi, põhjusega et “siis see enam ei kulu meie asutusele”. Kuna töölepingutes on tihti kirjas et kõik intellektuaalomandid mis töötajast tuleb kuulub asutusele, ja asutus tahab et kontroll oleks peal. Sellest tuleb konfliktne situatsioon vaba õppematerjaali loomisel… Võib olla ainult minule ei vedanud.


Arvan et õpetaja jaoks kõige effektiivsem oleks personaalne õpikeskkond, rühmatöös pidime ühte väljamõelda, oli väga põnev. Kahjuks aga reaalsuses tänapäeva kooli õpetajatest väga vähesed on suutelised seda iseseisvalt teha, ja selleks ongi haridustehnoloogid et juurutada neid vastavalt õpetaja ja sihtrühma vajadustele. Kindlasti proovin seda teha.


Samuti kindlasti pole võimalik ja pola vaja vaja loobuda või kritiseerida avatud ja suletud õppekeskkondi, Kuid arvan et tulevik on ikkagi personaalsete ees. Loodan et kümme aastaga jõuame et üle poole õpetajatest suudavaj iseseisvalt endale igaklassi jaoks kokku panna õpisüsteemi…


Personaalse keskkonna loomisega kaasneb kontroll oma keskkonna ja õppeprotsessi üle, vastutuse võtmine oma õppimise eest. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009).


Infovoogude mugavusega olen nõus kuid ise ei kasuta, sest uudiseid ei paku üldse huvi. Küll aga paar IT alast foorumit ikka jälgin, aga väga harva ja ülsdse mitte süstemaatiliselt. Umbes tund kuu jooksul, sellega ei näe mõtet RSS’iga hakata tegelema. Aga nendele kes jälgib uudiseid kindlasti soovitan.




Pärast materjali lugemist tekkis kohe tunne et ma pean looma endale töö jaoks alguses õpikeskkond siis edasi juurutama teistele kollegidele. Sest Süsteem ja kord alati toovad selgust, effektiivsust, ja mugavust juurde.




Olen kokkupuutunud õppijana, õpetajana ja administraatorina Moodliga – ütlen ausalt ega eriti ei meeldi, aga käib ka, sai hakkama.


Rühmatöös leitud Eliademy jättis väga hea mulje, aga pole veel palju katsetanud.


E-kool: õppijana pole kokku puutunud, õpetajana ja adminnina ütleks et palju parem kui paberipeal kõike majandada, aga oleks parem kui Ekooli haldajad ei tooks nii palju uuendusi sest varem õpetajatele meeldis ta rohkem, ja see on ühiskondlik arvamus mitte minu isiklik. Kõik millegi pärast kurdavad mulle, et varem oli palju mugavam.


Google teenused: kasutan, mugav aga mina googlit ei usalda, näiteks draivi kasutan mälupulgana jne.


Õpetajana üritasin HTC vive’ga ja Hololensiga, tundi läbiviimist organiseerida… hariduslikku sisu on üli vähe. Ei ole hetkel effektiivne, seoses hinnaga. Sisuloomine ka tundmatu maailm, tellida ülikallis… õpetajad ei ole vaimselt valmis selles suunas koostööks. Õpilastega oli põnev, kui neid on paar inimest, terve klassiga ei ole reaalne kolme seadmega toimele tulla.


Ainuke variant õpetaja prillides, näitab materjalid või viib läbi ajurünnakud samaaegselt loob VR mõistekaarti. Hololensis 2018 aasta lõppus oli kuni 15 rakendust mis oli kuidagi võimalik haridusega siduda, enamus mõtetuid või kontot vajavat, kõige rohkem meeldis Holotour, ja anatoomiline mingi Clivlandi ülikoolist, väga ilus presentatsioonilaadne App. Kokkuvõtteks: Kallis ja väga toores asi. Silmad väsivad ka väga kiiresti.


Kindlasti jäi nimekirjast midagi puudu. Aga hetkel ei tule meelde.

https://southesteducationtechnology.wordpress.com/2019/01/07/opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/

0 comments:

Post a comment