IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

28.12.2018 21:35 by Kaie M

Jällegi – kasutasin Hans Põldoja neljanda kodutöö „kogumahtu“ enda huvides maksimaalselt ära ning lugesin läbi kõik soovitatud artiklid. Alljärgnevlat mõned märkmed neist.


Lugeda soovitatud S.Downesi 2005a paljutsiteeritud artikkel E-learning 2.0 rõhutab, et uue lehekülje pööramise põhjuseks on see, et Internetti igapäevaselt kasutavad inimesed on varasemaga (ehk versioon 1.0) oluliselt muutunud. Tekkinud on suurem autonoomiavajadus, tihedama infoga saadakse paremini hakkama, vajatakse senisest enam suhtlemist ja pidevat infovärskendust. Uudne väärtus on ka mistahes andmete (kellegi looming, töö) omavoliline allalaadimine selle ostmise asemel. „Lugemise“ veebi asemel on kätte jõudnud „loe ja kirjuta“ veebi ajastu (Tim Berners-Lee käest laenatud idee) ning üsna meelevaldne info mikroüksuste miksimise ajastu. Artiklis tsiteeritud G.Siemens pakub seniste õppimisteooriate – biheiviorism, kognitivism ja konstruktivism kõrvale huvitava konnektivismi idee. Meid ümbritsev teadmiste kaos on uus reaalsus ning tähendus neile luuakse nähtustele ja asjadele ühise ühenduste loomise kaudu. Seda nähakse hariduses mitte tehnilise, vaid pigem sotsiaalse revolutsioonina.


C.Dalsgaard usub sotsiaalsete tarkvarade kasutamisesse hariduses ning näeb veebi kui õppija enese poolt hallatavat, probleemipüstitusi ja koostööd võimaldavat keskkonda. LMS ehk Learning Management Systems on selles valguses liialt piiratud – võimaldab küll õpivara jagamist ja õppimise manageerimist, kuid olulise teadmuse tekkimise eesmärgil st suhtlemises jäävad tavapärased LMS õpikeskkonnad sotsiaalkeskkondadele tõhususes alla. Ajaveebid, wikid, RSS vood ning bookmark´id võimaldavad kätte saada infovara, toetavad paremat enesejuhtimist ja probleemipõhist koostöist õppimist. Ta näeb personaalseid töövahendeid (PLE ehk Personal Learning Enviroments) paindlikkuse ja avatuse tõttu tõhusamatena kui integreeritud LMS süsteeme.


Laanpere ja Väljataga 2010 doktoritööl põhineva artikli kandvaks sisuks on minu jaoks rõhutus, et kaasaja ühiskonnas oluliseks kohanemisevõimekuseks on vaja ennekõike ise ja endale õppida. Kui enamik LMS mudelid näevad ette õpikeskkondi, mis on  hariduslike autoriteetide poolt loodud, siis personaalsed õpikeskkonnad võimaldavad omamoodi antipoodina ise oma õppimise eest vastutuse võtmist. Seda toetaks erinevate sotsiaalmeedia instrumentide kasutuselevõtt ning uue pedagoogilise kontseptina omaenda arengu teadlik organiseerimine. See on olemuselt pidevalt muutuv protsess, mida ei peaks asutuse teha jätma. Pata ja Fiedleri 2009 pakutud mudelis on õpiprotsessi keskmeks õppija ja tema arenguks disainitud projekt ning seda „piirab“ omal valikul ehk personaalses õpikeskkonnas tegutsemine, mis annab suurema kontrolli õppijale ja järelikult ka isikliku vastutuse oma arengu üle. Artiklis tuuakse näited ka meile tuttava õpilepingu kohta ning õpetajaid julgustatakse disainima väljakutsuvaid õppeolukordi ja -tõkkeid.


Lisaks tuli meil visualiseerida enda personaalse õpikeskkonna struktuur. Õppijana kasutan nii avatud ja personaalseid õpikeskkondi (nt nii enda kui teiste ajaveebe, Google Drive failijagamisteenust) kui ka LMStüüpi administreeritud suletud õpikeskondi (nt eDidaktikum, Moodle). Ning moodsale õppimisele omaselt mitmeid sotsiaalmeedia instrumente (nt Skype, Messenger). Skeemist on hästi näha minuga toimunud areng – rakenduste valik tegevõpetajana on tunduvalt väiksem… Kasutasin soovitatud draw.io rakendust, mille loetavam kuvand on siin:



kasutatud infoallikad:


Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. Loetud aadressil http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.pdf


Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247


Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. https://dx.doi.org/10.1080/10494820701772652


Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546


Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Athabasca University Press. Loetud aadressil http://www.aupress.ca/books/120177/ebook/06_Veletsianos_2010-Emerging_Technologies_in_Distance_Education.pdf

https://meikaie.wordpress.com/2018/12/28/personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

0 comments:

Post a comment