IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

PERSONAALSED JA AVATUD ÕPIKESKKONNAD

18.12.2018 14:12 by Merlin K

Valisin lugemiseks Cristian Dalsgaardi (2006) artikli “Social software: E-learning beyond learning management systems”. Artiklis arutletakse, kuidas saab e-õppes kasutada sotsiaaltarkvara nii, et see toetaks konstruktivistlikku lähenemist. Konstruktivistlikku lähenemise keskmes on õpilane, kes kujundab ja loob (konstrueerib) oma teadmisi ja oskusi vastasmõjus keskkonnaga. Fookuses on ennastjuhtivus, probleemipõhine lähenemine ja koostöö. Varasemalt on õpikeskkonnad olnud pigem administratiivset poolt toetavad ning vähem õppijaga arvestavad. Tegelikkuses peaksid olema õpikeskkonnad loodud aga selliselt, et õppija saaks võimalikult palju õppeprotsessis osaleda. Järjest sagedamini on õpikeskkonna puhul erinevad vahendid paigutatud ühte süsteemi kokku, seega on õpilastel võimalik mugavalt ühes keskkonnas olles osaleda aruteludes, jagada faile, hallata oma ülesandeid, jälgida õppekava, vestelda teiste õpilastega jms. Siinkohal sõltub õppevahendi kasulikkus sellest, millist õppetegevust see parasjagu toetama peaks. Artiklis toodi mitmeid näiteid, kuid mina otsustasin oma arutelus pikemalt peatuda kahel vahendil – blogil ja sotsiaalsel järjehoidjal.


Blogi


Kuigi blogi pidamine toetab esmalt õppija individuaalset arengut ja peamiselt on seal kirjas tema enda mõtted, siis on võimalik seda kasutada ka sotsiaalse vahendina ehk siis teistel õpilastel on võimalus sinna lisada oma kommentaare ja mõtteid. Koheselt kui blogi on seotud teiste blogidega, muutub see samuti sotsiaalseks ja nii moodustuvad erinevad veebipõhised kogukonnad. RSS-i kasutades on võimalik saada koheselt informatsiooni selle kohta, kui blogisse on midagi postitatud. Erinevad keskkonnad nagu Bloglines (http://www.bloglines.com), BlogBridge (http://www.blogbridge.com) ja Feedburner (http://www.feedburner.com) aitavad kokku koguda blogidesse tehtud postitusi ja nii on hõlpsam ümberringi toimuval silma peal hoida. Lisaks on tavaks saanud, et blogisse lisatakse linke, mis viitavad teistele sarnastele blogidele. Seega on igaühel võimalus lihtsalt järgi uurida, mida teised inimesed peavad huvitavaks. Dalsgaardi (2006)


Mina isiklikult vaimustun reisiblogidest, kust saab väga lihtsa vaevaga mõnusa ja vahel ka humoorika ülevaate erinevatest kohtadest, mida tahaksin ka ise külastada. Nii õpin ma läbi võõra inimese kirjutiste ja kogemuste tundma erinevaid kultuure, tavasid ja kombeid, rahvustoite, vaatamisväärsusi ja palju muud sellist. Nüüd ülikoolis, kus oleme koondanud oma kodutööd blogidesse, käin aeg-ajalt piilumas ka teiste õpilaste postitusi ning suurendan seeläbi oma teadmistepagasit veelgi. Samas leian, et blogi kasutamine õppetöös ei sobi kõigile inimestele ja see ei peaks olema ainus võimalus, vaid üks paljudest valikutest, kuidas õppida.


Sotsiaalsed järjehoidjad


Sotsiaalsete järjehoidjate mõte seisneb selles, et sa kasutad järjehoidjana veebipõhist keskkonda, mitte arvutis olevat veebibrauserit. Sellisteks vahenditeks on näiteks  Del.icio.us (http://del.icio.us) ja Furl (http://www.furl.net). Sotsiaalsetel järjehoidjatel on mitmeid eeliseid, esiteks on järjehoidjad igalt poolt kättesaadavad ning teiseks näeb kasutaja, kes veel on seda lehekülge meeldivaks/vajalikuks märkinud. Tulevikus on mõeldav ka võimalus, et sotsiaalsete järjehoidjate põhjal hakkab vahend/keskkond ise kasutajale erinevaid järjehoidjaid soovitama/pakkuma. RSS-i kasutades on taaskord võimalik jälgida, milliseid lehekülgi teised oma sotsiaalsesse järjehoidjasse lisavad. Dalsgaardi (2006)


Minule endale meeldib sotsiaalse järjehoidjana kasutada Symbaloo (https://www.symbaloo.com) vahendit. Toon siinkohal ka ühe näite Symbaloo leheküljest, kuhu olen kokku kogunud õpetajate jaoks mõeldud ajamõõtmis- ja loosimisvahendid. Igaüks, kes soovib, saab lingikogu Symbaloo keskkonnas endale salvestada ja seda edasi täiendada või teistega jagada.


 


Kuigi eelnevalt kirjeldatud vahendid ei ole loodud konkreetselt õppimiseks, siis on neid võimalik siiski õppetöö toetamiseks väga edukalt ära kasutada. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud sotsiaalmeediat õppetöös ja õpieesmärkide saavutamisel ära kasutama. Samas leian ma, et vaatamata oma mitmekesisusele ei suuda sotsiaalmeedia asendada täielikult ühtegi õpikeskkonda ja vastupidi, ükski õpikeskkond ei saa kunagi nii täiuslikuks, et ei tekiks vajadust mõne sotsiaalmeedia vahendi kasutamise järele.


Minu personaalse õpikeskkonna ja vahendite skeem:


skeem_õpingud


Kasutatud materjal:


Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. Külastatud aadressil http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.pdf.


 


Neljas teema: Pesonaalsed ja avatud õpikeskkonnad

https://merlinkirbits.wordpress.com/2018/12/18/personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

0 comments:

Post a comment