IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad

01.12.2018 17:40 by Erik V

Võtsin katsetamiseks rakenduse “Afterlight”. Lihtsalt öeldes on tegu fototöötlemise programmiga. Kui hakata sügavuti minema, siis on antud rakendus pigem rohkem erinevate filtrite ja raamide kogum. Konkreetseid tööriistu sain kokku 15 – clarity (jäi segaseks, väga sarnane saturationiga); brightness; contrast; saturation (värvide intensiivsemaks keeramine); exposure (valgustatus); highlights, shadows, fade, highlight-, mid- ja shadow tone; temperature; vignette (servadest tumendamine); grain (“müra” lisamine) ja sharpening (tervustamine). Paljude tööriistade effekt jättis mulje, et kopeerib teisi. Filtreid ja raame oli palju, kuid taaskord jäi mulje üksteise kopeerimisest – kui pildile lisada näiteks “dusty” (tolmune) filter, siis võiks seal olla lisaks nupp “randomize”, mis antud filtril oleva “tolmu” asetust muudaks. Hetkel on kõigil filtritel ja raamidel slaider, mis muudab vaid intensiivsust, “dusty 2” andis natuke teistmoodi “tolmuga” asetuse filtri. Pilti sai veel keerata/pöörata/croppida/peegeldada. Ei leidnud ka võimalust, kuidas mingisugust teksti lisada. Rakenduse viimane uuendus on aastast 2014 (samas kujunduse ja disaini poolest arvaks, et on uuem). Positiivse poole pealt tooksin välja kasutusmugavuse – ikoonid olid üldjuhul loogilised ning selgesti arusaadavad, ei pidanud ka paljudesse menüüde sisse kaevuma, et midagi ülesse leida.


Kas see sobiks õpilastele – leian, et sobiks. Just oma kasutusmugavuse pärast. Foto rakendusse ning juba 2 liigutusega saab filtri/raami lisada ja seda muuta. Õppimiskurv ei ole seega väga järsk ning rakenduse õpetamisele/juhendamisele ei pea väga palju keskenduma. Kellel on sügavam huvi, neile sobiks näiteks rakendus Snapseed.


Nutiseadmete kasutamine õppetöös võib teha tunni läbiviimise põnevamaks ja mängulisemaks, kuid võib kaela tuua ka lapsevanemate vihahoo (isiklik kogemus). Viimase vastu aitab tööülesande väga põhjalik/konkreetne läbimõtlemine ning kirjapanemine. Tuleks leida rakendused, mis töötavad ka offline, kuna paljudel lastel ei ole telefonides/tahvlites pidevat andmeside. Nutiseadme ratta kohta oleks vaid üks ettepanek – interaktiivsus. Kui antud materjali saaks kuidagi interaktiivseks teha (sortimine, rakenduste lisamine/kustutamine, erinevate gruppide moodustamine, rakenduse random valimise võimalus jne), siis oleks antud materjali haldamine ja kasutamine jõukohasem kõigile õpetajatele. Hetkel võib info üleküllus “nutikaugemad” õpetajad sellest pigem eemale peletada.




Viies teema: nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad

https://ifiom.wordpress.com/2018/12/01/nutiseadmetel-pohinevad-opikeskkonnad/

0 comments:

Post a comment