IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

24.11.2018 16:53 by Janita R

Lugesin artiklit “Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems.” ning sellest jäi mulle kõige rohkem kõlama, kuidas vastandati õppimissüsteeme, kus kõik asjad on ühes kohas versus süsteeme, kus organiseeritakse tööd mitme eri vahendi vahel. Samuti mõte, et kas õpilased/tudengid peaksid saama homogeense õppimiskogemuse või mitte.


Olen ise alati olnud arvamusel, et milleks hakata looma uusi keskkondi, kui meil on saadaval nii palju erinevaid vahendeid, väga paljud ka tasuta, mida saaks edukalt õppimise jaoks ära kasutada.


Ühesuguse õppimiskogemuse saavutamine on nagunii mõttetu eesmärk. Ükskõik kui standartsed on kasutatavad materjalid ja vahendid ja õppesisu, nagunii iga õpilane saab erineva kogemuse. Kui hulk inimesi käib ühes samas loengus või koolitusel, siis olenevalt nende avatuse tasemest, väsimuse astmest, õppimisvõimest, eelteadmistest ja paljudest muudest aspektidest on kogemused ja saadud info täiesti erinevad.


Tulenevalt eelnevast arvan, et kooli roll peaks paljuski olema koordineeriv ning inimese iseseisva õpipädevuse arengut toetav. Näiteks ka praegu enda koolitöid tehes kasutame me ametlikult WordPressi, Moodle’it, Edidaktikumi, Google Docsi. Osad asjad on leitavad ka Dropboxis ja võibolla jääb veel mõni vahend mainimata. Enda grupikaaslastega suhtleme me enamasti Facebookis või Google Hangoutsis. Isiklikult kasutan ka Trellot ja vahel ka kodus olevat markertahvlit ning märkmepabereid nö task boardi tegemiseks. Sinna juurde lisandub veel erinevate seadmete kasutus – sülearvuti, nutitelefon ning Kindle e-luger.


E-vahendite kasutus koolitööde jaoks:


Minu  arust on see täiesti loomulik, et paljud õppijad leiavad endale asja mugavamaks tegemiseks veelgi vahendeid, mida õppetegevuses kasutada, kuid kooli roll võiks olla mitte õppetegevuse ühtlustamine, vaid tagamine, et õpilased suudavad orienteeruda ning saavutada soovitud õpitulemusi.


Meie enda õppekavas on Edidaktikum koht, kus väidetavalt peaksid asjad kokku koonduma, kuid ometi nad seda ei tee. Juba Edidaktikumis endas on igas aines erinev koht, kuhu asju pannakse. Ühes aines pannakse asjad Ülesannete alla, teises Failide alla. Kui nendele nüüd lisada käesoleva aine WordPressi postitused ja ühe teise aine Moodle’is olev info, on pilt juba päris kirju. Kui Edidaktikumi kasutada nii nagu seda väidetakse kasutatavat, siis peaks see olema tsentraalne koht, kuhu kool saab panna kõigis ainetes vajaminevad asjad – materjalid, kodutööd jm vajalikud lingid. See, kas kodutööd on esitatud WordPressi postitustena või Google Docsi linkide või hoopis millegi muuna, see on juba igaühe enda teha. Peaasi, et lõpuks jõuab kõik ühte kohta kokku. Õppejõud võivad vaid soovitusi anda. Peamine oleks, et Edidaktikumis oleks koondatud kõik lingid ja info ühtlase ülesehitusega. See tagab, et isegi kui õppijatel on erinevate vahendite vahel orienteerudes segadus, siis nad teavad, et on üks tsentraalne koht, kust info igal juhul kätte saab.



Kasutatud allikad


Põldoja, H. Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/11/06/neljas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/


Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247

https://magistriteemad.wordpress.com/2018/11/24/neljas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

0 comments:

Post a comment