IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

18.11.2018 0:30 by Geithy P

Lugesin Dalsgaard (2006) artiklit, mis keskendus sellele, et sotsiaalset tarkvara saab hariduses kasutada erinevates kontekstides. Artikkel arutles, kuidas sotsiaalset tarkvara saab kasuta e-õppes sotsiaalse konstruktivistliku lähenemise toetamiseks või täpsemalt, kuidas sotsiaalsed tarkvarad toetavad isereguleerimist, probleemipõhiseid tegevusi ja koostööprojekte.


Küsimus on e-õppe tööriistade integreerimises või eraldamises? Ühes nurgast on võimalik erinevaid tööriistu erinevatesse eraldiseisvatesse süsteemidesse, nagu õpikeskkondadesse integreerida. Teisest küljes saab kasutada erinevaid iseseisvaid tööriistu eraldi erinevateks eesmärkideks. Kõik õpikeskkonnad ei ole samasugused ja nende kasutamiseks on erinevaid võimalusi. Õpikeskkonna eesmärk peaks siiski olema see, et kõik vajalikud tööriistad ja lahendused on kättesaadavad ühe õpisüsteemi kaudu.


Õpisüsteemid või keskkonnad pakuvad tavaliselt arutelufoorumeid, failide jagamist, ülesannete haldamist, õppetundide plaane, õppekava, vestlust jne. Dalsgaardi (2006) arvates pakuvad vähesed olemasolevad õpisüsteemid sotsiaaltarkvara tööriistu ning püstitas küsimusi, kuidas ja millal sotsiaalne integratsioon saavutatakse.


“[…] internetipõhised tööriistad mis toetavad ja julgustavad indiviide koos õppima samal ajal jättes õppijale kontrolli oma aja, ruumi, kohalolu, aktiivsuse, identiteedi ja suhte üle.”(Anderson 2005a, p. 4)


Andersoni märkmetest võib aru saada, et sotsiaalne tarkvara on raske defineerida. Näited sotsiaalse tarkvara tehnoloogiatest hõlmavad ajaveebe, vikisi, RSS ajajooni ja sotsiaalseid järjehoidjaid – kuid sotsiaalne tarkvara ei hõlma ainult neid tehnoloogiaid.


Sotsiaalsele konstruktiivsele lähenemisele tuginedes, peaks õppimine olema sotsiaalne samas aktiivne protsess. On oluline, et õppija lahendaks ise probleemi-põhiseid ülesandeid.


Muud ressursid ei ole sotsiaalsed õpikeskkonnad enne, kui õppijaid neid ei kasuta.  Isejuhtivad, probleemipõhised ja meeskonnatöö tegevused vajaksid tööriistu mis toetaksid konstruktiivsust oleksid: presenteerimine, reflekteerimine, meeskonnatööd ja muud vahendid, mis aitaksid leida muid inimesi ja materjale probleemilahenduseks.


Õpikeskkond on abistav siis, kui ta on varustatud erinevate võimalustega, mitte ainult kindla teema õppimiseks, vaid ka navigeerimiseks ja aktiivseks kasutuseks ka tuleviku probleemide lahendamiseks. Et pärast kursuse läbimist, saaksid õppijad õpikeskkonda endiselt kasutada.


Selline mõte ja lahendus on õige aga arvan, et tänasel päeval on kõik õpikeskkonnad suhtlesilt mitmekesised ja väga paljude lisavõimalustega, et kui konkreetne keskkond ei paku mingit kindlat tööriista, saab selle juurde lisada muu keskkonna või HTML koodi abil.


Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. Loetud aadressil http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.pdf


_________________________


Minu õpisüsteemide skeem


õpisüsteemid


Link ülesandele:

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/11/06/neljas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/


 


 

https://1nformaatika.wordpress.com/2018/11/17/personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

0 comments:

Post a comment