IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

17.11.2018 17:20 by Jörgen Ivar S

Social software: E-learning beyond learning management systems


Jagan loetu (Social software: E-learning beyond learning management systems) mõneks alapealkirjaks, vastavalt väljatoodud mõtetele.



  • Oluline on paradigma muutus, et virtuaalsed keskkonnad saaksid halduskeskustest õpilaste õpetamise keskkonnaks.


Olen päri sellega, et digiinnovatsioon on tihtilugu nihkes. Kõvasti on arenenud halduskeskused (eKool) ning koostöö keskused (eDidaktikum, Fleep jms.), samuti riistvara (paljud koolid on soetanud sülearvuteid, tahvelarvuteid ning võimsamaid lauaarvuteid), kuid didaktika on jäänud selles võistluses viimaste sekka.


See ei tähenda, et intsiatiive selles osas ei ole, füüsika õpetamiseks on suurepärane keskkond Algodoo, kus õpilane saab luua ükskõik millise füüsikalise keskkonna mudeli (mehaanikast kvantoptikani) ning seeläbi kontrollida konstante, koostada ülesandeid ning läbi viia katseid. Kuid Algodoo on mõne võrra erandlik ning antud keskkonna puhul tuleb rõhutada ka üsna suurt ajakulu programmi tundmaõppimiseks.


Üldjoontes, mõnede eranditega, on puudujääk õpikeskkondadest. Spekuleerides võib arvata, et üheks selleks põhjuseks on see, et ajalooliselt on õpikeskkondade eest vastutatnud õpetajad. Tänapäeval puudub enamus õpetajatel kompetents, et oma oskused viia virtuaalmaailma. Puudub vastutaja. Riistvara hangib omavalitsus. Kirjastajad koostavad online õpikuid, kuid õpikeskkondade tegijaid on lihtsalt vähe. Kuid küll avatud turg selle probleemi ka lahendab, nagu on näha Foxcademy vts osas.



  • Oluline on õpikeskkonna sidumine sotsiaalsfääriga


Senimaani on õpikeskkonnad olnud üsna suletud ringid, kus õpilastel tuli laveerida erinevate õpetajate hindamis, käitumis ning õpetamismetoodikate vahel. Õpetajate erinevused on tingitud erinevustest personaalsetel tasemetel ning seetõttu on ka võimatu leida ühte õpimetoodikat, mis on kõige parem. Õpetaja valib ise, vastavalt oma oskustele ning tõekspidamistele, kuidas ta infot edastada soovib. Kui standardiseerida õpimetoodika (mis paratamatult juhtuks virtuaalse keskkonna tõttu), siis võib tekkida probleeme õpetajaskonna siseselt (mis juba tegelikult toimub). Samuti, võib ka argumenteerida, et haridusetee üks aspekt on see, et õpilane peab erinevate olukordade ja inimestega) harjuma. Virutaalkeskkondi ehitatakse üldjoontes ikkagi tarbijast lähtudes ning antud juhul oleks tarbija see sama õpilane. Kas virtuaalkeskkonnad pärsiksid noorte adaptiivsusvõimet?



  • Autor sekundeeris, et õppimine on aktiivne tegevus. Haridust vormiv idee, mis on pärit 20. Saj keskpaigast, kuid mille integreerimisega on raskusi veel isegi tänapäeval.


Peamiseks probleemiks kujuneb selle täielikuks toimimiseks see,et haridus ei ole enam elitaarne, vaid massiline. See tähendab, et iga õppija aktiivseks kaasamiseks on vaja rohkem kui meil on tänapäeval ressursse (õpetajaid, klasiruume, aega ja raha).  Seetõttu on ka niikauaks püsimajäänud vorm, et õpetaja on klassiees ja õpilased õpivad õpetajalt. Selle probleemi lahendus võib olla peidus digitaalsetes keskkondades, kus õpetaja kui indiviid ei oma enam teadja rolli, vaid on rohkem suunanäitaja ning kontrollihja. Õpilane ise otsib meelepärase info, teeb selle põhjal järreldusi ning loob uusi süsteeme. Selle paradigma lahendused on teatud määral olemas juba keskkonnas, kuid tekib tunne, et selle toimima saamiseks peaks juba üsna varakult õpilasi sellega harjutama. Võib argumenteerida, et õppijatel on teatud määral õpitud abitus, mis pärsib nende intisiatiivi Ning enesekindlust probleemidega tegelemisel.


Kokkuvõtvalt:


Pole olemas probleemi, milelle pole lahendust. Tõsi on ka see, et iga problem toob tihtilugu juurde uusi probleeme. E-keskkonnad tõtavad ( ja juba teevad seda) luua süsteeme ning probleemikäsitlusi, mida me enne näinud ei olnud. Hetkel tundub, et mõned probleemid tulenevad vastututse hajutamisest ning süsteemi keerukusest, kus iga lüke paneb oma korda liikuma sadu erinevaid muid asju.


Untitled Diagram

https://jisikk.wordpress.com/2018/11/17/neljas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

0 comments:

Post a comment