IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

15.11.2018 21:57 by Tiina A

Neljandaks ülesandeks oli lugeda üks etteantud artiklitest ning kaardistada oma personaalse õpikeskkond . Minu valituks osutus seekord Wilsoni, Liberi, Johnsoni, Beauvoiri, Sharplesi,  ja Milligani 2007 aastal avaldatud artikkel: Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems.


Artikli eesmärgiks on tutvustada lugejale tolle aja kohta uut lähenemist õpikeskkonna disainimisel. Kahetuhandete lõpus hariduses kasutatavad süsteemid järgisid kindlat disaini,

mis ei toetanud oma olemuselt kuidagi individuaalsust ning olid pigem asümmeetrilised, selliselt loodud virtuaalsetel õpikeskkondadel olid omad kindlad tunnused.


Domineeriva disaini omadused virtuaalsetes õpikeskkondades (Wilson et al., 2007):



  • Fookuses tööriistade ja andmete integreerimine kursuse kontekstis – See disainilahendus on väga levinud; tihti ei ole sellise disaini lahendusega võimalik jagada sisu erinevate sama süsteemi kuruste vahel.

  • Asümmeetrilised suhted – domineeriva disainiga loodud süsteemides on sageli väga selge vahe õppijate ja õpetajate võimaluste vahel. Õpetajatele on loodud suuremad võimalused kuruse sisu loomiseks ning muutmiseks ning õppijatele on jäätud roll etteantud sisu järgida.

  • Homogeenne konteksti kogemus – kõigile õppijatele on ettenähtud sarnane õpikogemus.

  • Avatud e-õppe standardite kasutamine – võimalus integreerida erinevaid õppematerjalide kogumik lahendusi ning automatiseeritud hindamistsüsteeme.

  • Juurdepääsu kontroll ja õiguste haldamine – selliste süsteemide puhul on üldiselt piiratud juurdepääs kursuse sisule ja vestlustele, et kaitsta väljastpoolt kursust tulevate inimestele eest litsentseeritud sisu.

  • Organisatsiooniline ulatus –süsteemi haldab organisatsioon, kes ühtlasi annab õigused tarkvara installimiseks ja haldamiseks.



Et aga suundumus oli luua rohkem personaalsemaid õpikeskkondasid, hakatigi neid disainima hoopis teiste tunnuste alused.


Alternatiivse disaini omadused personaalsetes õpikeskkondades (Wilson et al., 2007):



  • Keskendub kasutajate ja teenuste vahelistele ühenduste koordineerimisele – koordineerib ühendusi kasutaja ja erinevate organisatsioonide ja teiste isikute pakutavate teenuste vahel.

  • Sümmeetrilised suhted – kõigil kasutajatel peaks olema võimalik teenust kasutades tarbida ja avaldad erinevaid ressursse ning kasutajad peaksid saama oma ressursse ümberkorraldada, nende sisu hallata ja kohanda erinevaid tööriistu vastavalt oma vajadustele.

  • Individuaalne kontekst – Võttes arvesse süsteemi olemust ja suhetele orienteeritust ei ole enam võimalik pakkuda kasutajatele ühtset kogemust – iga kasutaja loob ise oma sisu ning saab seeläbi individuaalse kasutajakogemuse.

  • Avatud Interneti-standardid – Kuna süsteemi ulatus on laienenud lisaks asutuse siseselt pakutavatele teenustele, laieneb ka standardite ja protokollide valik, mis antud teenusega suhestuvad.

  • Avatud sisu ja segatud kultuurid – keskendutakse ressursside jagamisele, mitte nende kaitsmisele, erilist rõhku pannakse loominguliste litsentside kasutamistele, mis võimaldavad õppematerjale redigeerida, muuta ning uuesti avaldada.

  • Isiklik ja globaalne ulatus – personaalsetes õpikeskkondades keskendutakse isiklikule tasandile, kuna neis koordineeritakse teenuseid ja teavet, mis on otseselt seotud õpikeskkonna omanikuga.


Kasutatud materjalid:


Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247


Lisaks artikliga tutvumisele tuli sel korral koostada praktilise ülesandena skeem oma personaalsest õpikeskkonnast. Skeemi loomiseks kasutasin sellist programmi nagu XMind ZEN, ning sellega valmis alljärgnev skeem :



 

https://tiinaalasoo.wordpress.com/2018/11/15/personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

0 comments:

Post a comment