IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

14.11.2018 10:01 by Ly T

Seekordne postitus on seotud personaalsete õpikeskkondadega. Teoreetilises pooles annan ülevaate sellest, mida õpikeskkonnad endast kujutavad ning seejärel püüan visualiseerida enda personaalset õpikeskkonda.


Kuna tehnoloogia areng on praegusel ajal väga kiire, siis on ilmselge, et samal kiirusel arenevad ka veebikeskkonnad. Web 1.0 on asendunud Web 2.0. Enam ei keskenduta ainult info otsimisele internetist vaid pigem sellele, kuidas sinna luua ja integreerida innovaatilist sisu.  Oluline ei ole enam see, kuidas õpitakse, vaid see, kuidas midagi luuakse. Olulisteks oskusteks on tänapäeval kujunenud suhtlemine ja koostöö.


Wilson, Liber, Johnson, Beauvoir, Sharples & Milligan (2007) on oma artiklis välja toonud selle, et viimaste aastate jooksul on olnud esiplaanil põhiliselt virtuaalse õppimise tehnoloogia arendamine koos tarkvarade ja võtetega, mis on teistsugused ja erinevad eelnevatest õpihaldussüsteemidest. Lisaks erinevatele õpihaldussüsteemidele (näiteks Moodle) on tekkinud mitmed innovaatilised tehnoloogiad, näiteks blogid ja erinevad sotsiaalsed keskkonnad, mis varasemalt olid õppetöös keelatud. Õpetamiseks ja õppimiseks on tänapäeval palju rohkem alternatiivseid võimalusi, mille aluseks on võetud virtuaalsed õpikeskkonnad (Virtual Learning Environment – VLE). Virtuaalsed õpikeskkonnad peavad olema kindlate omadustega ning need peavad suutma integreerida erinevaid võimalusi testide, arutelude ja näiteks esitluste näol. Lisaks on oluline, et need sisaldaksid niiöelda kursuse sisu ja õpilasi (Wilson et al., 2007). Sellistel keskkondadel on olemas nii positiivne kui ka negatiivne pool. Negatiivne on see, et õpilase ja õpetaja suhtlus on raskendatud. Saab ainult kirjalikult teateid edastada. Lisaks peab õpetaja pakkuma selliseid tegevusi, mis õpilasi huvitavad ning samuti peab ka keskkond olema atraktiivne ja huvitav. Enamasti kasutavad õpilased seda õppimiseks ega loo ise midagi uut juurde. (Wilson et al., 2007).


Viimastel aastatel on tekkinud õpikeskkondade kasutamise muutuseid. On hakatud ühendama virtuaalseid õpikeskkondi ja õpihaldussüsteeme, et tekiksid sellised süsteemid, millest saavad enamik inimesi ka kasu. Ajapikku on neid edasi arendatud ning koostöös kasutajatega saavutatud võimalikult head tulemused. Enamasti on virtuaalsed õpikeskkonnad kinnised ning kolmandad isikud neid näha ei saa (Wilson et al., 2007). See on aga tegelikult veidi ärritav ja vastuolus olukestvaõppe strateegia põhimõttega. Algselt oli eesmärgiks luua keskkonnad, millele pääse ligi kogu aeg ning mille materjale saavad kõik ka kasutada. Selline mõtteviis on aga vastuolus eluaegse õppimisega, mida taheti selliste õpikeskkondadega saavutada. (Wilson et al., 2007). Näiteks Moodle keskkonnas on vaja ennast kursustele registreerida ning peale kursuse lõppemist on materjalid tavaliselt suletud ning nendele ei pääse enam ligi.


Kuna virtuaalsed õpikeskkonnad olid suurte vigadega, siis oli eesmärgiks ikkagi õppimine erinevate tehnoloogiate kaudu. Wilson (2007) avaldas uue mudeli tüübi, milleks oli personaalne õpikeskkond (PLE – Personal Learning Environment). Haridustehnoloogia käsiraamat ütleb, et personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega (Väljataga, Pata & Priidik, 2009).  Seega on personaalne õpikeskkond keskkond, mille saab õppija enda jaoks ise kujundada sõltuvalt oma vajadustest, oskustest. Peale seda hakati keskenduma ja erinevate süsteemide ühendamisele. Oluliseks muutus see, et materjalid oleksid kasutajatele kättesaadavad ning et neid oleks võimalik õppimises kasutada. Väljataga, Pata ja Priidik (2009) on öelnud, et personaalseks õpikeskkonnaks või selle osaks võib olla nii digitaalne arengumapp kui ka e-portfoolio.


Wilson ja teised (2007) on oma artiklis välja toonud selle, et personaalsed õpikeskkonnad on küll väga head, kuid eks sealgi keskkonnas on mõned negatiivsed tegursid. Näiteks peavad sellised kekskonnad sisaldama võimalust selle keskkonna kommenteerimiseks või jagamiseks. Lisaks ei tohiks materjal ainult allikatest koosneda, sest selle keskkonna kasutajad ei suudaks saadud infot hallata ja siis kaoks selle keskkonna mõte.


Personaalsed ja virtuaalsed keskkonnad on vajalikud, kuid neid tuleb osata kasutada. Ka praeguse ülikooliõpingute raames kasutame erinevaid õpikeskkondasid. Blogidest saame ülevaate kursusekaaslaste mõtetest ja tehtud töödest. Google Drive keskkonda kasutame failide hoiustamiseks ja ühistööde tegemiseks. Edidaktikumis saame ülevaate oma tehtavatest töödest ja saame ülevaate ka kursusekaaslaste postitustest. Leian, et üksteiselt õppimine on väga suure väärtusega, sest tihti õpitakse üksteise kogemuste kaudu. Seetõttu ongi tänapäeval hea suhtlemisoskus ja ka koostööoskus vajalikud edukateks õpinguteks.


 Kasutatud allikad:



  1. Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247

  2. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.


Seekordses ülesandes oli lisaks teoreetilisele poole ka praktiline ülesanne. Tuli mõelda iseenda personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Katsetasin skeemi loomist erinevates keskkondades, kuid lõplik variant jäi draw.io programmis tehtuna. Alguses oli seda programmi keeruline kasutada, kuid kui sain selle kasutamise selgeks, siis selgus, et see programm on väga kasutajasõbralik. Tegelikkuses on selge see, et personaalne õpikeskkond muutub aja mööduders, kuid praegu on see selline.


Minu personaalne õpikeskkond:



Ülesande link: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/11/06/neljas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

https://lyitmagister.wordpress.com/2018/11/14/neljas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

2 comments:

Marii to Ly T

14.11.2018 11:09

Väga põhjalik personaalne õpikeskkond!


LikeLike

haalen1 to Ly T

17.11.2018 18:54

Väga põhjalik ülevaade, aitäh!


LikeLike

Post a comment