IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

13.11.2018 13:49 by Laura R

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud neljas postitus.


Artikkel kajastab 2008 aastal õppejõu Alec Courose poolt loodud loodud vaba ligipääsuga veebipõhist haridustehnoloogia kursust pealkirjaga “Haridus, õppekava ja juhendamine 831: avatud, ühendatud, sotsiaalne” ( “Education, Curriculum, and Instruction (EC&I) 831: Open, Connected, Social.”) Regina Ülikooli haridusinstituudis. Antud kursus loodi ümber tasuta avatud ja kättesaadava tarkvara (free and open source software -FOSS) ning teadlikult oli kasutatud avatud õppe metodoloogiat ning lähtuti kõige uuematest teooriatest õppimisest. Fookuseks oli meedia ja tehnoloogia integreerimine lasteaiast gümnaasiumini. Kursus esitas väljakutse traditsioonilise kaugõppe piirangutele, kuna õppijad lõid oma personaalsed õpikeskkonnad kus koostöös uuriti ning peeti läbirääkimisi, et luua autentseid ning jätkusuutlikke teadmisi. Kirjeldatud kursuse puhul toimus, aga midagi ootamatut- 20le  registeerunud osalejale lisandus vähemalt 200 huvilist, kelle seal olid teised õpetajad, teoreetikud ning õpilased ülemaailma (Couros 2010).


“Avatud liikumine” oli üheks kursuse põhimõtteks, kuid antud mõiste kasvas välja 2003 aastal Courose poolt läbiviidud uurimusest, kus osalesid FOSS kogukondades. Osalejatel täheldati kõrgendatud koostöövõimet ning avatust oma õppetegevustes. Kuid algselt oli probleemiks avatud  õpikeskkondadesobivus ning ka tehnilised probleemid, mis küll mõne aja pärast leidsid lahenduse  massidesse jõudnud Web 2.0  töövahendite abil. Uuringus osalejatel muutus lihtsamaks ligipääs erinevatele hariduslikele materjalidele ning laienesid ka võimalused teha koostööd läbi uute tehnoloogiate nagu blogid, wikid, podcastid ning sotsiaalvõrgustikud. Õpetajatel tekkis aga uus dilemma enam polnud saadaval vaid piiratud hulka materjale, vaid nüüd sai oluliseks oskus teha valikut suurest hulgast kättesaadavast (Couros 2010).


Couros (2010)toob veel täiendavalt teda mõjutanud õppimisteooriatena välja Bandura sotsiaal-kognitiivse teooria- kombinatsioon käitumisest, kognitiivsetest ning keskkondlikest teguritest mõjutab inimese käitumist ning oluline roll on teiste käitumise jälgimisel ning eneseusk toimetulekusse. Võgotski sotsiaal-konstruktivistlik teooria paneb samuti esikohale sotsiaalse suhtlemise osa teadmuse loomisel, kuid lisaks toonitab õppijate ja praktikute koostööd hariduslikes keskkondades. Juurde toob ta ka lähima arengu tsooni, mis on erinevus selle vahel, mida suudab õppija iseseisvalt ning mida juhendamise korral, seega oluline on teha abi kättesaadavaks lähtuvalt õppija vajadustest. Knowlesi andragoogika ehk täiskasvanute õppimiseteooria põhineb arusaamal, et lapsed ja täiskasvanud õpivad erinevalt ning neid motiveerivad teised asjad, oluliseks peetakse osalemist planeerimises, kogemuste väärtustamist, seost reaalse eluga ning probleemõpet. Siemensi konnektivism toonitab digitaalsete seadmete, tarkvara, riistvara ning internetiühenduse tähtsust inimeste õppimisel.


Avatud õpet propageerivad õpetajad kasutavad ja integreerivad õppetegevusse avatud või tasuta allikate võimalusi ja tarkvara kus võimalik ning ka vajalik. Propageerivad autoriõiguse ja kasutusõiguse litsentside kasutamist, juhendavad personaalsete õpikeskkondade kasutamist ning nende arenemist õpilaste omavahelises koostöös. Panevad rõhku õppetegevuse avatusele ning läbipaistvusele (Couros 2010). Kursuse loojale lisaks oli palgatud kursusele 2 õppeassistenti, kelle ülesandeks jäi õppijate toetamine personaalsete õpikeskkondade loomisel.


Kursuse eel katsetati erinevaid keskkondi, et valida välja kursuse keskseks jääv keskkond, mis oleks ka avatud ning tasuta. Kaaluti WebCT, mis oli ülikooli toetatav kursuste loomise süsteem, kuid tegemist oli kinnise süsteemiga. Moodle puhul sai probleemiks kursuste-kesksus, kuid suund oli võetud õpilas-kesksusele. Online platform Ning oli tugevaks kandidaadiks, kuid seal oli ebamugavusi kasutamisel. Kasutusele võeti Wiki (Wikispaces.com), mille puhul said määravaks tugev tehniline toetus ja kasutajasõbralikkus.


Kursusel olid kolm keskset ülesannet ning nendega seonduvad tegevused. Esimeseks ülesandeks oli personaalne blogi/digitaalne portfoolio, kus pidi osaleja oma õppimist reflekteerima oma blogis. Teisena koostöös wiki sisuloomine, kus oleks kokkukogutud erinevad tööriistad, tehnikad, digitaalsed pedagoogikad, virtuaalmaailmad, äpid jne. Kolmandana oli vaja luua või osaleda suuremas digitaalses projektis, kus oleks osalejatel võimalik kasutada oma tehnoloogilisi oskusi. Samal ajal oli õpilastel iganädalased tegevused, millest üheks olid haridustehnoloogia valdkonna liidrite ettekanded ning samal ajal katsetati ka erinevate video ning heliedastus formaatide võimalusi. Terve kursuse vältel katsetati erinevaid digitehnoloogia võimalusi ning tehti neist ülevaade nii blogidesse kui ka wikisse, postitati loodud tegevusi erinevates formaatides (Couros 2010). Üsna sarnaselt meie kursusega ka seal kommenteeriti teiste blogisid ja uuriti materjale, kuid oli ka keskne süsteem, kuhu kõik materjal jooksis kokku. Wiki süsteemi jäid alles kõik materjalid, ning neid seal täiendati ning uuendati huviliste poolt. Kursuse huvilised laiendasid tihtipeale teemasid ning välja koorus suurem süsteem.


Artikli autor Couros (2010) toob välja, et pole selget definitsiooni, mis eristaks personaalseid õpivõrgustikke  ning personaalseid õpikeskkondi. Antud erinevuse kaardistamine sai ka üheks kursusel läbiviidud tegevuseks. Põhimõtteliselt õpikeskkond koosneb erinevatest osadest, kuid õpivõrgustik on suurem raamistik, mille aluseks on inimeste omavaheline suhtlus ning osa sellest on ka õpikeskkond. Kuid et saada õpikeskkonda tööle efektiivselt, siis peaks nii õppejõud kui ka õppija sellesse sukelduma ning katsetama, oluline on õppida kasutama sotsiaalmeediat efektiivselt, vaid oma osalemisega saad õpivõrgustikku tugevdada. Loodud sidemed on kasulikud ka edaspidi, nipp on aga muuta võrgustikud keskseks õppimisel, kuna kursuse-kesksel õppimisel kipuvad võrgustikud kursuse lõppedes hääbuma.


Olles läbilugenud antud artikli, siis tõesti, kui tegemist oleks võrgustikuga hakkaks see ka toimima, kuid antud hetkel on tegemist siiski vägagi kursusepõhise blogiga ka meie kursuse raames ja sisetunne ütleb mulle, et sellisel kujul nagu see on hetkel panen ka mina selle kinni peale ülikooli, kuna sisemist tahtmist sellega jätkata ei ole, samuti puudub ka vajadus.


Laura


Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Athabasca University Press. Loetud aadressil http://www.aupress.ca/books/120177/ebook/06_Veletsianos_2010-Emerging_Technologies_in_Distance_Education.pdf

https://rebazeke.wordpress.com/2018/11/13/personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

1 comments:

Hans Põldoja to Laura R

17.11.2018 21:36

Ma arvan, et meie kursusest enam õpivõrgustiku tunnuseid on teie rühma Facebook grupil. Kursusel on enamik postitusi algatatud ju ikkagi õppejõupoolsest ülesandepüstitusest. Facebookis on ilmselt oluliselt ka muud kogemustevahetust. Mõned aastad tagasi üks meie haridustehnoloogia magistrant tegi oma magistritöö nende rühma Facebooki õpigrupi kohta:


Tereping, K. (2015). Facebooki kasutamine õpikogukonna toetamiseks (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/


Ka selle töö kokkuvõttes leiti tegelikult, et õpivõrgustiku jätkumine pärast magistriõppe lõppu pole kindel:


“Uurimuse käigus leiti, et Facebooki grupi jätkusuutlikkus ei ole tõenäoline. Intervjuudest tuli välja, et enim hinnati väikestes gruppides tekkinud sõpruskondade privaatvestlusi, millele ennustavad osalejad ka pikka iga erinevalt Facebooki grupist endast, mis töö valmimise lõpuks näitab juba üles hajumise etapi märke.” (Tereping, 2015, lk 51)


MeeldibLiked by 1 person

Post a comment