IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

11.11.2018 15:56 by Sigrid V

Minu ajaveebi postitus on vastuseks 4.mooduli sellele ülesandele. Meie ülesandeks oli tutvuda ühe valitud artikliga ning arutleda sel teemal oma blogipostituses.


Valisin Dalsgaard, C. (2006) Social software: E-learning beyond learning management systems artikli, kuna see tundus kõige huvitavam. Kuna selle artikli avaldamise aasta on 2006, siis praeguseks on sellest möödas 12 aastat ning minu arvates on selle aja jooksul sotsiaalsete tarkvarade e-õppes kasutamine kindlasti suurenenud.


Selles artiklis on autor kriitiline suletud õpihaldussüsteemide suhtes ja pakub lahendusena välja sotsiaaltarkvara kasutamise õppimises. Ta väidab, et artikli eesmärgiks on arutleda sotsiaaltarkvara potentsiaali üle, kuna väidetavalt praegused õpihaldussüsteemid ei toeta üliõpilaste iseseisvat õppimist (Dalsgaard 2006).


Tema seisukohaks on, et õpikeskkonnad, eraldiseisvad süsteemid, e-õppe keskkonnad võiksid olla omavahel integreeritavad selliselt, et neid oleks võimalik kasutada erinevatel hariduslikel eesmärkidel. Õpihaldus pakub erinevate foorumite, failide jagamise, ülesannete halduse, kursuseplaanide, chati jne võimalusi, kuid praeguseks on vaid mõned sotsiaalsed tarkvarad liitunud õpihaldus süsteemiga (Dalsgaard 2006).


Lisaks arvab ta, et õpilaste veebipostitused (ka wiki) on üks e-õppevahenditest, kuhu tuleb pidevalt teha uusi postitusi. Veebikeskkonda haldab selle veebipäeviku looja, mis omakorda ei toeta arutelu tekkimist (Dalsgaard 2006). Minu arvates on tal õigus, kuna ka meie WordPressi keskkonnas on küll võimalik postitust kommenteerida, kuid siiski suurt arutelu seal tekkida ei saa. Dalsgaard toob välja, et sotsiaalsed tarkvarad ei ole loodud hariduslikel eesmärkidel. Sellele vaatamata arvab ta, et sotsiaalseid keskkondi on võimalik kasutada õppimise toetamiseks (Dalsgaard 2006). Sotsiaalsed keskkonnad võivad minu arvates olla õppimist soodustavaks keskkonnaks nooremate õpilastele. Kuna tänapäeval on populaarne elukestev õpe ja aina rohkem vanemaid inimesi õpib, siis ei saa eeldada, et sellist laadi õppimine on kõigile sobilik ja meeldiv. Isegi minule oli alguses kõigi käesoleva aine raames kasutusel olevate süsteemide kasutamine keerukas.


Positiivse külje pealt toob autor välja, et individuaalsed personaalseid e-õppevahendeid kasutades omab õpilane ise kontrolli oma tegevuste üle ja see omakorda toetab õpilase iseseisvat tööprotsessi (Dalsgaard 2006). Põhiliseks eesmärgiks peaks aga olema minu arvates see, et õpilastel oleks võimalik läbi nende erinevate sotsiaalsete töövahendite võimalik iseseisvalt õppida, mõelda ja saada oma õppetööle tagasisidet. Kui praeguseks ei ole meil piisavalt sotsiaalseid tarkvarasid arendatud hariduslikel eesmärkidel, siis on viimane aeg seda teha. Kuid samas on oluline siin siiski arvestada kõigi õpilastega, nende oskuste ja kogumustega kasutada üleüldse sotsiaalseid tarkvarasid. Vastumeelsus mõne tarkvara kasutamisel pärsib kindlasti õppimist ja seetõttu ei saa see olla peale surutud.



Kasutatud artikkel:




https://sigridiblogi.wordpress.com/2018/11/11/personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

1 comments:

Hans Põldoja to Sigrid V

17.11.2018 22:31

Kirjutad oma postituses, et sotsiaalsed keskkonnad võivad olla õppimist soodustavaks keskkonnaks nooremate õpilastele.


Sotsiaalmeedia keskkondi on väga erinevaid, kuid kirjalikul refleksioonil ja kommentaarisuhtlusel põhinevad õpikeskkonnad (nagu meie kursusel) sobivad minu kogemusel pigem paremini täiskasvanud õppijatega, kellel on võimalik kursuse teemasid juba isikliku töökogemusega siduda. Bakalaureuseõppes ei ole mu katsetused blogidega eriti õnnestunud olnud.


LikeLike

Post a comment