IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

09.11.2018 15:02 by Marii M

Õpikeskonnad- ja võrgustikud neljandaks iseseisvaks tööks valisin artikli Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. Loetud aadressil http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.pdf


Valik langes sellele artiklile, kuna:



  1. on kriitiline õpihaldussüsteemide suhtes

  2. sotsiaalsetarkvara kasutamisele on ehitaud ka õpikeskkonnad- ja võrgustikud aine.


Seega oli väga huvitav lugeda ja näha, miks õppejõud on teinud sellise valiku.


Artiklis väidetakse, et e-õpe peab liikuma kaugemale õpihaldussüsteemidest (nt. Moodle) ja kaasama õpilasi veebi aktiivselt kasutama oma iseseisva, probleemipõhise ja koostööalase tegevuse ressursina (Dalsgaard, 2006). Sotsiaalse tarkvara kasutamist toetatakse e-õppe vallas ning väidetakse, et õppimiseks kasutatavad õpihaldussüsteemid ei toeta hetkel sotsiaalset konstruktivistlikku lähenemist, mis rõhutab õpilaste iseseisvat õppimist. Lisaks toetab sotsiaalse tarkvara kasutamine õpilaste isereguleeruvat õppimisprotsessi, pakkudes õpilastele isiklikke tööriistu ja kaasates neid erinevatesse suhtlusvõrgustikesse (Dalsgaard, 2006).


Kaugõppele (samuti sessioonõpe, tsükliõpe) keskenduva hariduse haldamiseks kasutavad ülikoolid kogu maailmas õppejuhtimissüsteeme (LMS), kuid OECD (2005) aruanne “E-õpe kolmanda taseme hariduses: kus me seisame?”  näitab, et ülikoolid kasutavad peamiselt LMSi halduslikel eesmärkidel ja sellel on pedagoogika jaoks enamasti piiratud mõju (Dalsgaard, 2006).


Sotsiaaltarkvara vahendid aga toetavad sellist lähenemist e-õppele, kus pakutakse õpilastele isiklikke vahendeid ja kaasates neid sotsiaalsetesse võrgustikesse (Dalsgaard, 2006). Sellisel viisil sotsiaaltarkvara kasutamine eeldab, et e-õppe korraldamine läheb kaugemale tsentraliseeritud haldussüsteemist ja kasutusele on võetud RSS tehnoloogia –  Really Simple Syndication on tehnoloogia, mis võimaldab saada värsked uudised, blogisissekanded ja pildid vahetult peale nende avaldamist algallikast otse Sinu arvutisse või veebipõhisesse RSS-lugejasse (Hiiesalu, 2008).


E-õppe toetamiseks kasutatavad tööriistad hõlmavad paljusid erinevaid rakendusi. Nende hulka kuuluvad arutelufoorumid, vestlus, failide jagamine, videokonverentsid, jagatud tahvlid, e-portfellid, blogid ja wikid. Selliseid vahendeid saab kasutada õppeprotsessis erinevate tegevuste toetamiseks. Üks e-õppe lähenemisviis täna on LMS-i kasutamine. Kõik LMS ei ole sarnased ja neid saab kasutada erineval viisil. Kuid LMSi ühine idee on see, et e-õpe korraldatakse ja juhitakse integreeritud süsteemis, mis pakub kõiki vajalikke vahendeid e-õppe kursuse käivitamiseks ja haldamiseks (Dalsgaard, 2006). Kursuse kõiki õppemeetodeid ja materjale korraldab ja juhib süsteem (Dalsgaard, 2006). Praegu on olemasolevas LMS-s kasutusel vaid vähesed sotsiaaltarkvara tööriistad.


Haridusalane sotsiaaltarkvara, mida autor määratleb kaugõppe kontekstis on võrgustatud tööriistad, mis toetavad ja julgustavad inimesi õppima koos, säilitades samal ajal individuaalse kontrolli oma aja, ruumi, kohaloleku, tegevuse, identiteedi ja suhete üle.


Kui soovid, et sinu blogi pidevalt jälgitakse, tähendab see uute postituste pideva kirjutamist, mida saab liigitada erinevate pealkirjade, valdkondade alla. Veebileht iseenesest ei ole sotsiaalne ega koostöövahend, vaid pigem individuaalne ja ka tihti isiklik. Seda haldab tihti üksainus inimene ja see ei toeta arutelu. Blogi lugejatel on siiski võimalik sisestada sinna kommentaare ja algatada seeläbi arutelusid. See tähendab, et ajaveebid toetavad peamiselt iseseisvat ja individuaalset esitlust (Dalsgaard, 2006).


Kui blogi on seotud teiste blogidega, muutuvad need sotsiaalseks ja moodustatakse kogukonnad või võrgustikud (Dalsgaard, 2006). Kuigi sotsiaaltarkvara tööriistu ei looda hariduslikel eesmärkidel, väidab autor, et neid saab õppimise toetamiseks suurepäraselt kasutada. 


Probleemipõhised tegevused kirjeldavad õppeprotsessi, mille käigus õpilased on suunatud probleemi lahendamisele (Dalsgaard, 2006). Konstruktivistliku lähenemisviisi jaoks on oluline, et üliõpilased suunatakse oma probleemide lahendamise protsessi, üliõpilast ümbritsevad erinevad vahendid ja ressursid, mis seda toetavad (Dalsgaard, 2006).


Õppimises kasutatavateks ressurssideks on meedia, inimesed, kohad, ideed, teabeallikad – üksikisiku või üksikisikute sõnumi edastamiseks vajalikud andmepunktid, millel on potentsiaal õppetöö toetamiseks (Dalsgaard, 2006). Tähelepanu juhitakse õpilaste eneseregulatsiooni ja probleemide lahendamise oskustele (Dalsgaard, 2006). Selline õppimisprotsessi kontseptsioon tähendab seda, et üliõpilaste tegevust õppeprotsessis ei ole võimalik struktureerida ega eelnevalt kindlaks määrata – tegevus peab arenema õpilase enda probleemide lahendamisest lähtuvalt (Dalsgaard, 2006). Selline lähenemisviis e-õppele, mis kasutab sotsiaaltarkvara tehnoloogiat on juhatada õpilane vahendini, mida  saab kasutada enda probleemide lahendamiseks ja ka  koostööks teiste õpilastega. Enesekorraldus, probleemipõhised ja koostööprojektid nõuavad tööriistu, mis toetavad inimeste ja muude ressursside leidmist, esitamist, mõtlemist, koostööd ja vahendeid (Dalsgaard, 2006). 


LMS on suurel määral välja töötatud õppimise juhtimiseks ja edastamiseks – mitte õpilaste iseseisvaks tegevuseks (Dalsgaard, 2006). Sotsiaalset konstruktivistlikku lähenemist kirjeldatud õppimisprotsesse ei saa juhtida mingi süsteem. Juhtida saab kursuse haldusaspekte. Isiklikud tööriistad on õppurite omandis ja nende poolt kontrollitavad vahendid, mida kasutatakse erinevate peegelduste jaoks, näiteks kirjutades, esitades, joonistades või programmeerides (Dalsgaard, 2006). Sellised tööriistad võivad olla veebipäevikud või wikid, nende potentsiaal on õpilase iseseisva tööprotsessi toetamine. Koostöövahendid teistega võiksid olla wikid, arutelufoorumid, failide jagamine ja teatud määral ka blogid. Sotsiaalsete tarkvara tööriistade, nagu wikid, RSS-voogude ja sotsiaalse järjehoidjaga seotud veebipäevikud, potentsiaal on hõlbustada tihedamaid suhteid ja tihedamat suhtlemist õpilaste ja õpetajate vahel (Dalsgaard, 2006). Selle hõlbustamiseks jagavad nad tööd ja viiteid ning osalevad aruteludes (Dalsgaard, 2006).


Lisaks saab õpilane kasutada erinevate teadlaste järjehoidjaid ja viiteid. See tähendab, et õpilased võivad pääseda juurde teadusvaldkondadele ja jälgida käimasolevaid arutelusid (Dalsgaard, 2006).


See on sotsiaaltarkvara peamine tunnusjoon (Dalsgaard, 2006). Näiteks ühendades erinevad võrgustikud ja kasutades sotsiaalset järjehoidjat, konstrueerivad inimesed oma individuaalseid profiile veebis (Dalsgaard, 2006). Sotsiaaltarkvara tugevad küljed seoses isereguleeruvate tegevustega on aga seotud õpilaste aktiivse veebi kasutamisega ja võrgustikes osalemisega (Dalsgaard, 2006). Lisaks toetatakse iseseisvat tegevust, kus õpilased võivad kasutada erinevaid vahendeid sõltuvalt sellest, millised vahendid teenivad nende individuaalseid eesmärke (Dalsgaard, 2006). Selle asemel, et integreerida kõik funktsioonid süsteemis, näeb lähenemisviis ette, et kasutada saab mitmeid vahendeid erinevate vajaduste toetamiseks – teisisõnu, pakkudes õpilastele erinevaid võimalusi pakkuvat tööriistakasti (Dalsgaard, 2006).


Selle lähenemisviisi järgselt algab e-õppe kursus õpilaste iseseisva tööga seotud probleemide sõnastamisega. Kursuse läbimise ajal töötavad õpilased probleemidega. Õppimisprotsessid arendatakse õpilaste iseseisva töö kaudu, mis ilmub sellistesse isiklikesse tööriistadesse nagu veebipäevikud või wikid (Dalsgaard, 2006). See tähendab, et õpilaste osalemine võrgustikes on motiveeritud probleemi lahendamiseks (Dalsgaard, 2006).


Sellisel moel e-õppele lähenemine nõuab keskendumist üliõpilastele, pakkudes neile tööriistu, et toetada oma iseseisvat, probleemipõhist ja koostööalast tegevust. Idee on ennekõike pakkuda erinevaid vahendeid nende iseseisvaks ja probleemipõhiseks tegevuseks ja anda võimalus mõtlemiseks, arenemiseks ja koostööks (Dalsgaard, 2006). 


E-õppe tegevuste toetamiseks saab kasutada olemasolevaid sotsiaalseid tarkvaratööriistu nagu veebipäevikud, wikid ja sotsiaalsed järjehoidjad. Kuid neid tööriistu ei arendata hariduslikel eesmärkidel, mis tähendab, et õppetegevuse toetamiseks on vaja välja töötada hariduslikke sotsiaaltarkvara tööriistu (Dalsgaard, 2006).


Selline sotsiaaltarkvara kasutamine võimaldab õpilastel väärtuslikke tööriistu veebi kui ressursi kasutamiseks, et arendada nende mõistmist ja lahendada probleeme – kas koolis, tööl või eraelus (Dalsgaard, 2006). See on eriti oluline elukestva õppe seisukohalt.


Kasutatud kirjandus:


Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. Loetud aadressil http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.pdf






Hiiesalu, T. (2008). Mis on RSS ja kuidas seda kasutatakse? Loetud aadressil https://digitark.ee/mis-on-rss-ja-kuidas-seda-kasutatakse/






 


Minu personaalne õpikeskkond, kui aluseks võtta artiklis kirjeldatud sotsiaalse tarkvara kasutamine õppeprotsessis.


 


https://mariimblog.wordpress.com/2018/11/09/personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad/

2 comments:

Rebazeke to Marii M

10.11.2018 20:50

Uurides su personaalse õpikeskkonna skeemi sain ülesandest paremini aru ja samas mõistsin ka, et endal keskkondade kasutamine on ikka väga minimaalne.


LikeLike

mariimaamagi to Marii M

10.11.2018 21:39

Mina ise sain selgust, kui uurisin seda linki, mille Hans neljandasse postitusse pani – https://web.archive.org/web/20180426093158/http://edtechpost.wikispaces.com/PLE+Diagrams


LikeLike

Post a comment