IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

õpikeskkonnad, teine loeng 21.10

24.10.2018 10:54 by Kaie M

Kontekst autoriõigused ja avatud õpikeskkonnad. Vaata: https://creativecommons.org/


Auditooriumis kõlas mõte, et algallikale viidates on kõik jagatud ideed maailmas vabaks kasutuseks. Kui lood selle pinnalt oma skeeme, jooniseid jne siis on see sinu autoritöö koos sellega kaasnevate õigustega. Lisa neid oma töödesse niipalju, kui süda lustib.


Viitamine on korrektne, kui teed seda blogipostituste sees (autor ja aasta) ning ka lõpus! Need peavad kattuma.


Õpimärgid, mida kursusetöödega „teenime“ https://openbadges.org/ ning Mozilla poolt loodud seljakott kuhu need panna  https://backpack.openbadges.org/backpack/welcome


Mõned mõisted ja näited:


ÕPIINFOSÜSTEEM on näiteks ÕIS, mida oma õppetöö edenemise jälgimiseks kasutan


ÕPIKESKKOND eKool ja Stuudium on arenduste tulemusena kujunenud õpiinfosüsteemist õpikeskkonnaks. Võimaldab mul lisaks õppijatest ja õpisisust ülevaadete saamiseks ka õppematerjale jagada, kodudega suhelda jne


ÕPIOBJEKTIDE REPOSITOORIUM ehk andmebaas kuhu oma õppematerjalid üles sättida.


Siit avaneb üks väga hea retrospektiiv õpikeskkondade „turuosadest“: https://mfeldstein.com/state-higher-ed-lms-market-us-canada-fall-2017-edition/ infot kaardistatakse kaks korda aastas ning andmestikku on kogutud ligi 20aastat. Annab otsustamiseks mõtteainet.


Oluline info neile, kel enam kui ühte parooli ei viitsi meeles pidada. Kõlasid kaks paroolihalduri tarkvara, millel on reaalsed kasutajad:



Mõned olulised ÕPIKESKKONNAD ja lühikommentaarid neile (lisan ühest õpikeskonnast hiljem põhjalikuma ülevaate)


VIKO – TLÜs arendatud


IVA – TLÜs arendatud


Blogipõhine EDUFEEDR


DIPPLER  aga seda pole viimasel ajal uuendatud


EDUTIZER on kasutusel ettevõtetes.


LEARNLOOP – Rootsi arendus.


WEBCT, mis kalli litsentsi tõttu sudis ülikoole koostööd tegema. Ajapikku arenes meie oma HITSA:


TEBO. Lihtsalt kasutatav, kuid küsimus on miks peaks keegi tahtma tasulist vara kasutada kui turul on palju vabavarasid? Igaks juhuks täpsustus – rahalise suhtega ostad end vabaks andmete jagamisest kolmandate osapooltega.  


MOODLE – sellest on lihtne välja jagada badgeteid. Koolidele pakub HITSA mugavaid liitumisvõimalusi.


SCHOOLOGY https://www.schoology.com/ mis Hansule vau-efekti tekitas. Tegin endale konto, tundus hea välimusega ning soovituste põhjal võimaldab mitmekesist teadmiste kontrollimise süsteemi. Selle haldus on lihte ning visuaal kena. Ühildub hästi iPadidega.


EDIDAKTIKUM tekitas tormilist reaktsiooni. Järeldus oli, et kõik sõltub õpetaja mõtlemisest kuidas ta seda struktuuri kasutama hakkab. Eesmärk ei tohi olla õppija segadusse ajamine…


ELIADEMY https://eliademy.com/et Kahjuks ei arendata edasi, on saadaval ka eestikeelsena ning kahjuks pisut vananenud. Kuid on moodlest lihtsam ja kasutajasõbralikum. Tugevuseks valikvastustega testid aga ka teised keskkonnad pakuvad neid ning väidetavalt isegi paremini.


EDMODO. Facebooki-laadsed postitused ja ülesanded.


GOOGLE CLASSROOM. TLÜs ühes magistritaseme õppes ainukasutatuv keskkond.


CANVAS https://canvas.instructure.com/login/canvas Avatud lähtekoodiga ja Moodle põhiline konkurent. Kasvatab järjest oma turuosa.


Ja siis jagas Hans talle südamelähedast teemat ehk muljeid  OPEN EDUCATION policy forum 2018. Link on siin: https://www.capetowndeclaration.org/cpt10/


Pinnale jäid mõtted, et väikesed riigid (nt Malta) ning nö ootamatu maad (nt Mongoolia) on avatud hariduses kõvad tegijad. Hoitakse tihedat suhet teiste avatud kogukondadega nagu Opendata; Wikipedia jne. Ideoloogia teenib kaasaegset õpikäsitust, mille alusel saab iga õppija määrata õppesisu ja –tempo. Veendu ise: https://ocw.mit.edu/index.htm


Hetkel on väga aktuaalne andmete ja analüütika teema. Taustas nt USA õpikuturu olukord (nt nõue kasutada kallihinnalist õpikut ainult enda tarbeks). Viis, kuidas me õpikutest mõtleme on edasi arenenud! Pigem on see mittelineaarne ja hüpertekstidel põhinev kooslus, mida saavad võrdselt täita nii õpilased kui õpetajad. Omamoodi sarnane versioon meie õppele. EHK avatud haridus on muutnud õpiku autorite ja õpikute rolli hariduses 8kui vaid oskaksime piisavalt hästi viidata oma mõtete algallikatele). Ja Eesti jaoks oluline rõhutus – avaliku (riigi ehk maksumaksja) rahaga loodud materjalid peavad olema kõigile kättesaadavad.


Ning Hans värskendab andmeid avatud hariduse kogukonnas: https://oerworldmap.org/


Suurema huvi korral loe värsket dokumenti: http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC107713/jrc107713_jrc107713_policy_approaches_to_open_education.pdf


Sarjast – sahinad:



  • Euroopa Liidus hakatakse reformima autoriõiguseid.

  • Libadoktorikraade on hetkel sama palju kui reaalseid doktorikraade, otsitakse võimalusi kuidas luua usaldusväärne andmebaas (ja seda plokiahela eeskujul?)

https://meikaie.wordpress.com/2018/10/24/teine-loeng-21-10/

0 comments:

Post a comment