IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Online learning

16.10.2018 21:50 by Janita R

E-Learning


Lugesin T. Andersoni 2008. aastal kirjutatud artiklit “Towards a theory of online learning”. Minu jaoks oli artikli puhul kõige üllatuslikum see, et kuigi artikkel on 10 aastat vana, siis see kirjeldas üsna täpselt ka täna toimivaid erinevaid õppekeskkondi. Oleksin oodanud, et keskendutakse peamiselt sellele, kuidas õppematerjale veebi vahendusel edastada. Selle asemel olid selgelt välja toodud erinevad ideed sellest, kuidas peaks nii õppijate omavaheline kui ka õppija-õpetaja ja õppija-sisu vaheline suhe toimuma. Samuti, et tegelikult on õppimisruumis omavahelisi suhteid veelgi (õpetaja-õpetaja, sisu-sisu, õpetaja-sisu). (Anderson, 2008)


Minu jaoks kuulub õpikeskkonda kõik, mis on õppimisega seotud: materjalid (nii virtuaalsed kui mittevirtuaalsed), õpetajad, kaasõppijad jms. Sõnaosade tähendustest tulenevalt loeksin sinna hulka ka õppimise füüsilise ruumi (töövahendid, klassiruum jms), kuid üha enam tundub, et pigem peetakse õpikeskkonna osas silmas e-õppe võimalusi. Õpikeskkonnana ei käsitleks ma otseselt neid, kus on kõik eeltoodud asjad esindatud, vaid usun, et ka ainult materjale hoiustav keskkond (ilma õpetaja ja teiste õppijateta) võib olla õpikeskkond, kui konkreetse õppija jaoks on õppimisel peamiselt oluline materjalid ja iseseisev töö.


Kuna olen alati õpikeskkonna hulka lugenud kõike sellega seonduvat, mis õppijat mõjutab, ka kaudsed sotsiaalsed aspektid, siis mulle väga meeldisid, et välja olid toodud neli aspekti, millele õpikeskkond peaks olema suunatud:



  1. Õppija-kesksus

    See lähenemine peaks arvesse võtma õppija eelteadmisi, mida ta saab õppimise juures ära kasutada ning ka teistega jagada. Samuti õpikeskkond toetab erinevaid väljendusviise (ka kultuurilistes aspektides), mis aitavad õppijal teadmisi kasvatada.

    Virtuaalses keskkonnas on õpetaja poole pealt vaadelduna õppija-kesksust raskem saavutada, sest inimestega pole otsest kokkupuudet. Seega tuleb õppijatele anda võimalus oma kogemusi, kultuuri ja erinevaid vaatepunkte vabalt väljendada.

  2. Teadmus-kesksus

    Õppijale peab õpetama ka üldisi mõtlemise ja eneseanalüüsi oskusi. Veeb annab võimaluse keskenduda väga paljule infole korraga ja sügavuti. Hea õpetaja suudab ka virtuaalsel teel anda õpilastele vahendid ja meetodid, et infovoolus paremini orienteeruda ning saada sellest kätte kõige kasulikum.

  3. Hindamis-kesksus

    Online keskkonnas on võimalusi hindamiseks mitmeid, kuid eelkõige peaks kasutama neid, mis motiveerivad, annavad lisateadmisi ning tagasisidet nii õppijatele kui õpetajatele.

    Üks suurimaid ohte õpetajale on selle juures töökoormuse suurenemine, kuid kasutades arvuti poolt kontrollitavaid teste, lastes õpilastel ise üksteise töid hinnata, projekti- ja tootepõhine õppetöö jms aitab kaasa õpetaja töökoormuse vähendamisele, kuid samas annab mitmekesise võimaluse tagasiside andmiseks ja hindamise teostamiseks.

  4. Kogukonna-keskus

    Moodustades e-õppe kontekstis kogukondi, kus õppijad ja õpetajad saavad üksteisele tagasisidet jagada ning samas ühiselt väärtustada aja ja asukoha valiku vabadust, on võimalik luua interaktiivne ja toimiv õppijate võrgustik. Erinevad asutused ja koolid näevad sellest küll konkurentsi, kuid e-õppe võimalused pakuvad lahendust erinevatele takistustele ning avavad nii palju teisi võimalusi õppe korraldamiseks. (Anderson, 2008)


Isiklikult tunnen, et nii nagu kontoritöö puhul räägitakse paindlikust tööajast ja -kohast, siis ka õppimine on oluline muuta paindlikumaks ning tuua sisse rohkem vabadust. Astudes metoodikatest ja teooriatest sammu tagasi, siis õppimise kõige suurem eesmärk võiks olla siiski uute teadmiste andmine. Lõpuks pole vahet, kas õppija istub selle jaoks klassiruumis või kodus voodis teki all arvuti taga, peaasi, et info selgeks saab ja võimalusel ka rakendamiseni jõuab. Kui töömaastikul hinnatakse juba ammu rohkem ettevõtteid, kes ei maksa istutud tundide eest, vaid tehtud töö eest ja ka asukoha valik on sellistes ettevõtetes vabamaks muutunud, siis võiks ka õppimises anda rohkem valikut.

Samas nõustun sellega, et teatud vanuseni peabki lastele andma ette mingi struktuuri, et nad õpiksid ka natuke enesedistsipliini, kuid samas on õpetaja töö teatud struktuuri järgides õpetada õppijatele erinevaid võimalusi, et tulevikus nad ka peale kooli lõpetamist oskaksid enda jaoks leida kõige efektiivsemaid viise uute teadmiste saamiseks.


Mõned aastad tagasi leidsin ühe kooliprogrammi, mis minu teada toimib peamiselt USAs, kuid millega on lastel võimalik virtuaalses õppes läbida kogu kooliteekond. Lapsed küll õpivad kodust, kuid olemas on suhtlus õpetajaga, teiste õpilastega ning aeg-ajalt korraldatakse väljasõite muuseumidesse ja ka vabaaja üritusteks. Seega asi, mida tihti peale kardetakse – oma eakaaslastega sotsiaalselt suhtlemine – ei ole ka kadunud. (K12 Online Learning)

Ühte muljetavaldavamat näidet 10-liikmelisest USA perest saab vaadata siit: Youtube.


Minu kogemus


Koolis või lasteaias pole ma kunagi õpetajana töötanud, kuid ülekantud tähenduses täidan natuke juhendaja/õpetaja rolli tööl klientidega suheldes. Kuna aitan nende ettevõtetes kasutusele võtta uut tarkvara, siis osa minu tööst hõlmab tarkvara kasutuse õpetamist.

Andersoni artikli joonises 1 toodud meediumitest on selles kontekstis kasutusel nii näost-näkku, kui video/audio teel suhtlus. Samuti on olemas e-artiklid ja videod, mille abil saavad tarkvara kasutajad iseseisvalt õppida funktsionaalsust kasutama. E-artiklid ja videod tekitavad võimaluse, et mina kui nö õpetaja/juhendaja ei pea sama materjali üle kordama, vaid õppijad saavad enda tempos ning enda valitud ajal ja kohas materjaliga tutvuda. Seega ka haridusvaldkonnast väljaspoolt saab tuua seose õpikeskkondadega.


Õppijana olen õpikeskkondadega kokku puutunud rohkem. Isiklikult olen kasutanud selliseid online keskkondi nagu Coursera, Skillshare, Udemy, Khanacademy, Codecademy jm. Osades nendest on olnud väga hea lihtsalt iseseisvalt eellindistatud või kirja pandud materjale õppida, kuid enamustes neist on olemas ka kogukonnad ja foorumid, kus erinevaid teemasid saab arutada. Näiteks enda kooliajal Khanacademyst erinevaid matemaatikaalaseid teemasid õppides sai lugeda ka teiste postitusi ja küsimusi, mida lugedes sai veel lisaks infot, sest ise ei tulegi selliste küsimuste peale ning füüsilises klassiruumis osad inimesed lihtsalt ei julge küsida. Samuti mängib rolli, et nendes keskkondades osalevad inimesed üle maailma, seega kuna erinevate taustadega inimesed mõtlevad lähenevad ideedele erinevalt, siis on huvitav näha erinevaid lahendusi samadele probleemidele.


Kasutatud materjal:


Põldoja, H. Teine teema: õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis. https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/10/09/teine-teema-opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/


Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press. [PDF]


K12 Online Learning https://www.k12.com/


K12 Student testimonials http://newsroom.k12.com/k12-overview/multimedia/video-gallery/


Pilt: http://www.youthincmag.com/e-learning-future-of-education-system

https://magistriteemad.wordpress.com/2018/10/16/online-learning/

1 comments:

Ly Torn to Janita R

19.10.2018 21:29

Väga hãsti kirjutatud kokkuvõte. Hea, et oled välja toonud head õppimiskeskkonnad (nt Udemy ja Coursera), olen neid ka ise kasutanud.


LikeLiked by 1 person

Post a comment