IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Õpikeskkonna ja -võrgustiku roll õpikeskkonnas

16.10.2018 18:54 by Katrin M

Minu jaoks on õpikeskkond igasugune koht kus toimub õppetegevus – selleks võib olla kool, aga ka näiteks virtuaalne keskkond. Kindlasti peavad seal aga olema kindlad elemendid – õppija ning keegi kes annab edasi tarkust, mida õppijal ei ole. Haridussõnastik ütleb õpikeskkonna kohta järgmist: õppimist mõjutavate tegurite (õppemeetodid, õppevahendid, kaasõppurid, õpperuumid, virtuaalne keskkond jm) kooslus.


Võtsin lugemiseks Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamatust “Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega”. Kõige esimene lõik defineerib õpikeskkonda nii, et see peab looma võimalused õppimiseks, eneseväljenduseks ning toetama õppija arengut. Kui varem oli õpikeskkonna loojaks pigem õpetaja, siis tänapäeval on selles hakatud kaasama ka õppijaid ning mõne õpikeskkonna loovadki puhtalt õppijad. Õpikeskkonna peamine roll on aga jäänud samaks: motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi ning toetada püstitatud eesmärkide reliseerimist.


Õpikeskkonnad jagunevad suletud ja avatud keskkondadeks. Suletud keskkonnaks nimetatakse “kolmandate” isikute poolt kontrollivateks süsteemideks ning nende põhiliseks eesmärgiks on hõlbustada õpetaja tööd. Nendeks keskkondadeks on näiteks õpihaldussüsteemid: eKool ja VIKO. Nende puhul on üheks puuduseks toodud näiteks see, et pärast kursuse või kooli lõpetamist puudub ressurssi ja materjali kättesaadavus. Avatud keskkonnad on vabalt kättesaadav ja paindlik sotsiaalne tarkvara (näiteks: blogid, wikid, vookogud jt). Erinevalt suletud keskkonnast saavad avatud keskkonna puhul õppija/õpetaja ise määrata, kes pääseb temaga seotud infole ligi. Need keskkonnad on pidevas muutuses ja arengus tänu kasutaja hetkevajadustele.


Personaalsed õppikeskkonnad on eelkõige õppija enda poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid ning need sõltuvad kasutaja hetkevajadustest. See annab õppijale piisavalt vabadust ning see võimaldab siduda koolis ja väljaspool kooli tehtavaid tegevusi.


Vookogu ehk agregaatori peamine idee seisneb erinevate infovoogude tellimises ja kombineerimises ühte kohta lihtsustatud kujul vastavalt kasutaja defineeritud vajadustele. Selle eesmärk on hoida aega kokku ning kuvada informatsiooni lihtsustatud kujul. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009)


Oma senise elu jooksul on puutunud kokku päris mitme virtuaalse õpikeskkonna ja pigem olen olnud õppija rollis. Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse õppima asudes oli põhiliseks infovahetuse kanaliks kooli ÕIS (õppeinfosüsteem), kus oli kokku koondatud kõikide õppeainete materjal ning videoloengud, ühtlasi toimus seal hindamine ja ka teadete edastamine. Nii ülikoolis kui ka edaspidi olen õppimiseks kasutanud erinevaid foorumeid, Youtube kanaleid, kuulanud huvipakkuvate teemade kohta podcaste. Nüüd magistriõpingute käigus on lisandunud süsteemid nagu näiteks WordPress, mida olen ka varasemalt kasutanud. Lisaks sellele ka moodle ja e-didaktikum. Nendega pole varem kokkupuudet olnud, aga süsteemidena on nad head, kuid vajavad natukene harjumist.


Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.


HAR Haridussõnastik http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=learning%20environment


Ülesanne: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/10/09/teine-teema-opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/

https://magistrioppeajaveeb.wordpress.com/2018/10/16/oppikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opikeskkonnas/

0 comments:

Post a comment