IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Õpikeskkonna ja -võrgustiku roll õppeprotsessis

16.10.2018 15:41 by Ly T

Õpikeskkonna mõiste


Minu jaoks seostub õpikeskonnaga ruum, kus toimub õpetamine ja õppimine. Mulle meeldis Mart Laanpere selgitus õpikeskkonna kohta: õpikeskkond on õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond. Lisaks tõi ta välja selle, et õpikeskkond hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.


Enamasti toimub õpikeskkonna loomine õpetaja ja õpilase koostööl, sest siis pakub see see õpilastele suurema võimaluse loominguliseks tegevuseks. Õpikeskkonna eesmärgiks on õppijate motiveerimine, toetamine ning loova eneseväljenduse võimaldamine.


Õpikeskkonnad jagunevad mitmel viisil. Esiteks on need avatud ja suletud:



  • Suletud keskkonnad

    • kolmandate isikute poolt kontrollitav keskkond

    • õpetajate töö lihtsamaks tegemine

    • õppija ei juhi õpiprotsessi kujunemist



  • Avatud keskkonnad

    • toetada õppija vajadusi

    • pidevas muutumises

    • õppimine individuaalne




Õpikeskkonda saab liigitada veel ka teiste parameetrite alusel: füüsiline (klassiruum; õuetingimused, veega seotud keskkond jne.); virtuaalne (arvutiprogrammid) ja hübriidne (tegeliku ja virtuaalreaalsuse põimimine).


Mõtted, mis tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel


Käesoleva raamatu ilmumisest on möödas peaaegu 10 aastat, kuid selles raamatus olevad mõtted on endiselt kehtivad ja ühiskonnas vajalikud. Mõte avatud ja suletud keskkondade kohta on samuti väga hea.


Nii avatud, kui ka suletud õpikeskkondade eesmärk on pakkuda õppijatele mitmekülgseid töövahendeid ja õppimisvõimalusi.


Avatud keskkondade eeliseks on see, et nendes liigub info kiiremini kui suletud keskkondades ning paljud inimesed saavad kellegi poolt loodud materjale laialdaselt kasutada. Samas, mida rohkem materjali, sest halvem on inimesel selles keskkonnas toimetada. Suletud keskkondade eelis on see, et õppetegevust saab hoida kindlates piirides.


Minu senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana


Minu senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õppijana kui õpetajana on väga head ning neid kokkupuuteid on tegelikult päris palju olnud.


Õpetajana on minu valitud e-õpikeskondade kasutamise eesmärgiks õppetundide elavdamine ja õpilaste aktiviseerimine. Õpilastega olen kasutanud väga palju testimiskeskkondasid (Kahoot, Quizlet, Quizizz, Socrative, Nearpod, Plickers jne) ja esitlemise ning rühmatööde tegemise keskkondasid (Google Drive, Padlet, sõnapilvede- ja mõistekaartide loomise keskkonnad). Matemaatikas olen õpilastega kasutanud Miksikese, 10monkeys.com keskkonda ja Nutispordi keskkonda. Loodusõpetuse testid toimuvad enamasti Google Forms keskkonnas. Praegu hakkasin 4.kl loodusõpetuse kasutama ka e-õpikut. Virtuaalseid keskkondasid on tegelikult veelgi rohkem.


Õppijana olen kasutanud samuti e-õppekeskondasid. Olen läbinud mitmeid Koolielu ja HITSA-ga seotud koolitusi, mis on toimunud Koolielu või Moodle keskkonnas. Moodlet olen pidanud eelnevalt kasutama ka oma ülikooliga seotud õpingutes. Praegu on kasutusel ka eDidaktikum ja loomulikult ka oma blogi.


E-õpikeskkonnad on põnevad ning seetõttu püüan neid oma õppetöös veelgi rohkem ja kindlasti ka eesmärgipärasemalt kasutada.


Kasutatud allikas:

•Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]


 


https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/10/09/teine-teema-opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/

https://lyitmagister.wordpress.com/2018/10/16/opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-oppeprotsessis/

0 comments:

Post a comment