IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

ÕPIKESKKONNA JA VÕRGUSTIKU ROLL ÕPIPROTSESSIS

15.10.2018 23:55 by Merlin K

Põhikooli Riiklikus õppekavas (2018, § 6, lõige 1) tõlgendatakse õpikeskkonda kui õpilast ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, kus õpilane areneb ja õpib. Õpikeskkonna puhul on oluline, et see: 1) toetaks õpilase kasvamist ennastjuhtivaks ja aktiivseks õppijaks, 2) kannaks edasi põhihariduse alusväärtusi ja haridusasutuse vaimsust, 3) säilitaks ja arendaks piirkonna ning koolipere traditsioone.


Samas võib õpikeskkonda tõlgendada hoopis kui õppimise ökosüsteemi, mis hõlmab endas nii õppimise protsessi kui ka õpitulemusi. Näiteks Viive-Riina Ruusa (2014) hinnangul koosneb õpikeskkond neljast komponendist: 1) õppijad, 2) õpetajad, 3) sisu, 4) ressursid (materiaalsed, sh digimaterjalid, rahalised, aeg, kompetentsid jm). Neid nelja komponenti aitab omavahel tervikuks siduda organisatsiooniline dünaamika, mis hõlmab endas juhtimist, väärtuseid, visiooni ja eesmärke, suhteid, organisatsiooni kliimat, õpetajate ja/või õppijate rühmade moodustamist jms. Goodyear, Banks, Hodgson ja McConnell (2004) kasutavad õpikeskkonna asemel võrgustatud õppe mõistet, mis on oma olemuselt üsna sarnane Ruusa (2014) õpikeskkonna tõlgendusele. Võrgustatud õppe puhul on tegemist IKT vahendite abil ühenduse loomisega õppijate vahel, õppijate ja õpetajate vahel ning õpikogukonna ja õppevahendite (ressursside) vahel (Goodyear, Banks, Hodgson & McConnell; 2004). Lisaks sõltub võrgustatud õppe kasutamise edukus suuresti sellest, kui hästi on õppeülesanded disainitud, kui lihtsalt on tagatud juurdepääs ning sobiliku/kaasaegse tehnoloogia valikust. Samuti on oluline arvesse võtta võrgustatud õppe sobivust konkreetse haridusasutusega ehk arvestada organisatsioonilist dünaamikat (Goodyear; 2005).


Kõigest eelnevast lähtuvalt mõistan ma virtuaalse õpikeskkonna all õpilast ümbritsevat keskkonda, mis toetab õpilase arengut ja aktiivset IKT vahendite abil toimuvat koosõppimist.


Oman üsna pikaajalist õppematerjalide koostamise kogemust ning enamasti on fookuses olnud IKT vahendite abil ühenduse loomine õppija ja õpetaja vahel. Tänaseks on aga IKT võimalused edasi arenenud (Google Drive, WordPress, Blogger) ning üha lihtsam on tähelepanu pöörata ka teistele aspektidele. Õppijana oman väga head kogemust Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammis osaledes, kus tehti palju rühmatöid (nii silmast-silma kohtudes ja IKT vahendeid kasutades kui veebipõhiselt kodus õppides), eneseanalüüse,  tagasisidestati teiste õpilaste portfoolioid, õpiti nii õppejõududelt kui üksteiselt, jagati uusi ja põnevaid õppevahendite kasutusjuhendeid jne. Lisaks meeldib mulle praegustest õpikeskkondadest Twinspace (eTwinning), kus pea igapäevaselt suureneb võrgustiku liikmete arv, rahvusvaheliste projektide käigus õpitakse tundma teiste riikide traditsioone/kultuuri ning toimub aktiivne IKT vahendite abil koosõppimine, mis toetab mitmekülgselt õpilase arengut.


Tiigriõppe haridustehnoloogia käsiraamatut (Väljataga, Pata & Priidik; 2009) lugedes jõudsin järeldusele, et peaksin lühiajaliselt katsetama mõningate IKT ja robootika teemaliste infovoogude regulaarset jälgimist. Nii saaksin parema ülevaate sellest, kui palju ajalist ressurssi see tegevus nõuab ning kas sellest on ka mingit reaalset/ praktilist kasu. Hetkel hoian end kursis teatud FB grupi uudistevooge jälgides, kuid usun, et hästi märksõnastatud infovoo puhul oleks kasutegur suurem </div><div id=https://merlinkirbits.wordpress.com/2018/10/15/opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/

0 comments:

Post a comment