IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Hariduslik disain ja võrgustikupõhine õpe

15.10.2018 21:46 by Geithy P

Lugesin uurimust Goodyeari (2005) uurimust Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice, mis kirjeldas uut lähenemisviisi, et mõtiskleda natukenene hariduslikule disainile võrgustikupõhises õppes. Artikkel oli kirjutatud kõrghariduse kontekstis.


Võrgustatud õppimise pedagoogika rõhutab potensiaalset kasu õppimist läbi ühise koostöö. Ühise koostöö näiteks võib tuua online diskussioonid, argumentatsioonid, grupipõhised uurimused,  kogukonna tegevused, praktika või muu ühisõppe vormi.


Edukas võrgupõhine õppimine sõltub olulisel määral sihipärasest jõupingutustest disaini ajal – heade õpiprogrammide väljatöötamine, hea juurdepääsu tagamine jõulisele ja asjakohasele tehnoloogiale ning õpikuvõimaluse loomine.


figuur1


Hariduse disaini probleemruumi kontseptualiseerimine



  • Vasakul – pedagoogiline raamistik

  • Paremal – reaalne maailm (konkreetsed tegevused, protsessid, inimesed, õppetegevusega seotud artefaktid.


Mõlemad asuvad organisatsioonisiseses kontekstis – näiteks ülikool, ettevõte, virtuaalne õppeasutus. See avaldab mõju ainult siis, kui toimub haridussüsteemi kujundamine ja juhtimine, mis omakorda toetab pedagoogilist raamistikku.


Pedagoogiline raamistik:



  • Pedagoogiline filosoofia ( kuidas me mõtleme, et inimesed õpivad; milline on teadmine; kuidas me arvame, et inimesi tuleks ravida)

  • Kõrgetasemeline pedagoogika (laiapõhjalised lähenemisviisid, probleemipõhine õpe, kognitiivne praktika, teadmiste koondamine)

  • Pedagoogiline strateegia (nt. veebipõhise arutelu kasutamine)

  • Pedagoogiline taktika (üksikasjalikud meetodid, mida me kasutame õpilastele ülesannete määramiseks – nende osalemise soodustamiseks, juhendamiseks ja tagasiside pakkumiseks)


Filosoofilisi positsioone ja kõrgetasemelist pedagoogikat saab kirjeldada viisil, mis ei ole ettekirjutuslik. Kirjeldused sisaldavad fakte või veendumusi – need võivad kujutada probleemi olemust ja kirjeldada selle lahendamiseks kasutatavaid ressursse. Kuid nad ei täpsusta täpselt, mida tuleks teha. Sellised tegevused on toodud strateegia ja tarkvarakirjelduste kirjeldustes. Need peavad sisaldama täpselt määratletud meetmeid, mida tuleks teatud tingimustel saavutada teatud eesmärkide saavutamiseks.


Aga seos ei pea olema liiga suur ega ka liiga väike. Mõõdukas seos on oluline selleks, et suudetaks rahuldavalt tasakaalustada filosoofiat, üldist pedagoogilist lähenemist, strateegiat ja taktikat. Peamine on siiski ühtsus. Kõik sõltub vastastikusest mõistmisest. Tegevused peaksid olema arusaadavad, et saaksime olla nii distsiplineeritud kui ka loomingulised.


Hariduslik disain hõlmab kolme liiki ülesandeid, millele peaks keskenduma – ülesanded (tasks), keskkond (environment) ja organisatsioonilised vormid (organisational forms).


Oluline on heade õppeülesannete kujundamine. Heaks õpiülesanneteks võivad olla laboratoorsed harjutused, arutelud, järelduste harjutused, teadustööd, programmi koostamised. Kõik need õpiülesanded peaksid olema piisavalt hästi määratletud – mis omakorda vajab teatavat avatust, et innustada ja toetada loovat õppijat.


Teiseks oluliseks ülesandeks on õppekeskkonna kujundamine ja juhtimine. Selles uurimuses räägiti digitaalsest keskkonnast – kus õppijad töötavad. Haridusalase disaini üks osa on tagada, et õppimisvõimalused oleksid paindlikud ja asjakohased.


Kolmas ülesanne keskendub sotsiaalsetele, mitte füüsilisele keskkonnale. Õppurite saavutused ja tegevused on tugevasti seotud isiklike suhete, kultuuri ja ühiskonnaga. Võrgupõhise õppe disain ei loo keskkonda, kus saab „luua“ sotsiaalseid suhteid vaid loob tingimused, mis toetavad innukate õppimissuhete arengut (nt. klassid, stuudiorühmad, projektirühmad, rollid).


Võrgupõhine õpe ei tähtsusta liialt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist õppetöös. See juhib tähelepanu hoopis sellele, et haridus peaks olema paindlikum. Koostööd ja suhtlust peaks levitama kommunikatsioonimeetodite ja meedia liikuvusega.


Kasutatud materjal


Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. https://doi.org/10.14742/ajet.1344


Link ülesandele


https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/10/09/teine-teema-opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/


 

https://1nformaatika.wordpress.com/2018/10/15/hariduslik-disain-ja-vorgustikupohine-ope/

0 comments:

Post a comment