IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

13.10.2018 14:20 by Marii M

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud teine iseseisev töö.


Keskkond, milles inimene õpib on tema, kui õppija jaoks määrava tähtsusega. Kas keskkond on innustav, motiveeriv, uudishimu tekitav, uusi võimalusi loov, vabadust andev või hoopis kõike seda pärssiv. Sellest sõltuvad tulemused õppija jaoks. 


Kui me oleme inimestena nii erinevad, siis ilmselt ei saa meile sobida õppijatena samad süsteemid, keskkonnad ja võimalused, mida need pakuvad. Lapsele X sobib, kui talle on jäetud suurem vabadus ise otsustada (näiteks kas esitan oma loovtöö referaadina, videona, helisalvestisena), lapsele Y aga kindlalt piiritletud raamistik.


Õppijana olen rahul, et täna saan paljuski valida enda vajadustest lähtuva lahenduse. Hiljtu läbisin autojuhi baaskoolituse. Töötava inimesena on keeruline leida konkreetsel päeval ja kellajal vaba aega, minemaks füüsiliselt kohale klassiruumi, seega valisin endale e-õppe vormi. See võimaldas mul õppida liiklusteooriat päevadel ja kellaaegadel, mis mulle ajaliselt sobisid. Omasin juurdepääsu kõikidele materjalidele, mis õppimist toetasid: lugesin teooriat, vaatasin selle üle praktilistes videodes ning tutvusin ka paljude lisamaterjalidega, mis olid suure pildid mõistmisel hindamatuks abiks. Oma teadmisi sain testida iga õppetüki lõpus, et mõista, kas läbi töötatud materjalidest ka päriselt arusaamine tekkis.


See on näide suletud õpikeskkonnast ning miinusena tooksin välja sama, mida artikli autorid, nimelt, kui sa ei ole enam keskkonna kasutaja (maksja), siis puudub sul materjalidele ligipääs. Loomulikult on internetist leitavad enamus seal kasutatd infost, kuid õpikeskkonnas olid need mugavalt minu jaoks koondatud.


Tallinna Ülikoolis olen esimese kuuga kogenud, kui palju on õpiprotsess muutunud minu aastatetaguse kogemusega teises kõrgkoolis ning minu joks sobivas suunas. Tohutult naudin protsessi, kus ma olen osa õpivõrgustikust. Me loome, analüüsides ja reflekteerides erinevaid allikaid, materjale, mis on huitavad ja diskussioone tekitavad. Isiklikku arengut silmas pidades on meil suurepärane võimalus õppida oma kaasõppijatelt. Ma loen huviga kaaslaste ajaveebide postitusi, mis aitavad veelgi paremini mõtestada käsitletavaid teemasid ning luua erinevaid perspektiive. Igaüks meist Paneb sinna oma nüansid ja tekkinud mõtted, mis käivitavad kaasõppijates omakorda uusi vaatenurki. 


Oma töös lasteaia õpetajana kogesin seda, kui oluline on õpikeskkond, milles laps igapäevaselt toimetab, olgu ta siis füüsiline või virtuaalne (lasteaias pigem füüsiline). See on määrava tähtsusega, kas ta areneb õppijana loodud keskkonnas või lihtsalt teeb ära, mis vaja. Mina annan lapsele keskkonna kaudu tööriistad ehk valikuvõimalused õppimiseks ning juhised tööristade kasutamiseks. Edasi liigume koostöös, pidevalt tagasisidet andes ja tulemusi nähes, mis toimib, mida parendada. Õpikeskkond on pidevalt muutuv, õppijate erisusi arvestav elus organism, kus keskkonna arendajateks on kõik seda tarbivad liikmed.


Olen nõus hiljuti teadur Grete Arro loengus kuulduga, selleks et õppida, pean ma teadama kuidas MINA õpin kõige efektiivsemalt, kuidas õpitut enda jaoks mõtestan, et saada sellest suurim kasu.


Kasutatud materjalid:


Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]

https://mariimblog.wordpress.com/2018/10/13/opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/

0 comments:

Post a comment