IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Haridustehnoloogia ajalugu

01.10.2018 21:02 by Ilotana H

Ülesanne : https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/09/16/esimene-teema-ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost/.


Esimene teema: Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost


Haridustehnoloogia ajaloo uurimisega ei ole ma varem kokku puutunud. Minu jaoks isiklikult algas haridustehnoloogiaga kokkupuude 1995. aastal, veebipõhise õpetamise perioodil.


Lugedes nüüd erinevaid artikleid, tekitas minus suurt üllatust, et haridustehnoloogia ei olegi mingi uus avastus, vaid arvuteid on õppetöös kasutatud juba varastel 80-ndatel (Jones, 2011), kui arvutid jõudsid ülikoolidesse, kus peamiseks olid drillimiseks mõeldud ülesanded, samuti käsitleti programmeerimise tööriistu animatsioonide ja muusika loomiseks.


Haridustehnoloogia on jaotatud viieks etapiks (Põldoja, 2016):



  • arvutite abil toimuv õpe 1958-1985

  • arvutipõhine õpetamine 1985-1993

  • veebipõhine õpetamine 1993-1998

  • e-õpe 1998-2005

  • tehnoloogiapõhine õpe alates 2005-… .


Tänaseks oleme jõudnud tehnoloogiapõhisele õppele, mis on mitmekülgne õpe – avastamisest sisuloomeni. E-õppe periood jäi 1995-2005, kuid oma isikliku näite põhjal puutusin antud etapiga kõige rohkem kokku alates 2009.aastast just läbi erinevate e-koolituste, mida pakkus tollane Koolielu keskkond.


Kui tuua välja nüüd mõni huvitav info, siis minu jaoks oli ehk see, et LOGO (Molnas, 1997) matemaatilisele mõtlemisele suunatud programmis hakati kasuama LEGO klotse. Sama huvitav oli saada tervikpilt haridustehnoloogia etappidest. Jälgides haridustehnoloogia ülikiiret arengut, siis võib arvata, et peagi lisandub neile viiele etapile peagi järgmine.


Soovituslik lugemismaterjal oli väga mahukas, kuid kindlasti soovin ma põhjalikumalt uurida Piret Luige väitekirja ning eelkõige sealt e-õpikute osa puudutavat, kuna see on praeguses hariduselus väga aktuaalne teema.


Õnneks näeme tänases hariduses, et Benjamini (1988) arvamus sellest, et õpetajad võivad tehnoloogiale oma töö kaotada, ei pea paika. Jätkuvalt on õppeprotsessi juhtija, toetaja ja reguleerija õpetaja, kes oma töös toetub haridustehnoloogilistele vahenditele ja võimalustele.


Kasutatud allikad:



  • Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.

  • Jones, D. T. (2011). An Information Systems Design Theory for E-learning. Canberra: Australian National University. http://hdl.handle.net/1885/8370

  • Luik, P. (2004). Õpitarkvara efektiivsed karakteristikud elektrooniliste õpikute ja drillprogrammide korral. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/1067

  • Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools. Helsinki: Aalto University. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7

https://haalen1.wordpress.com/2018/10/01/haridustehnoloogia-ajalugu/

0 comments:

Post a comment