IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

HT ajalugu

01.10.2018 12:51 by Palmi R

E-õpe on kasutusele võetud juba ammu umbes 40- aatat tagasi, kuid erinevad organisatsioond on seda alati tõlgendanud omamoodi ja seetõttu pole olemas ühtset ja selget tõlgendust millega on täpselt tegu, vaid on igale organisatsioonile omanäoline kujundus tekkinud.


Saan kohe tuua paralleeli oma kooli kohta, kui proovisin tutvustada õpetajatele esimest korda e-õpet, siis ajas neid juba vaid selle nime kuulmine täiesti marru. Kuidas siis e-õpe? Niigi on õpilasi nii raske tundidesse saada nüüd tahate nad üldse koju jätta???


Kõige rohkem olengi pidanud võitlema hirmudega, mis valitsevad õpetajates. See teadmine, kuidas enda tööd saaks palju mugavamaks teha, ressurssi kokku hoida ja õpilasele lihtsamaks teha on väga visa tulema. Pigem arvatakse, et kui paber on prinditud ja kätte antud on see ikka palju kindlam, kui, et  see materjal kusagil mingi pilve peal on?!


Aga see, et see õnnetu paber tavaliselt kaob ära, või kui saad iga päev mõne paberi, siis kuidas seda vajalikku leida kiiresti, kui neid on palju, kuidas leida see info üles mida mul on vaja kiiresti selle paberi pealt, kui CtrlF’i pole? See on meie õpetajatele täiesti tume maa. Lausa kurvaks teeb, et õpetaja saaks niipalju võimalusi juurde, kui kasutaks e-õppe meetodeid ja tegelikult ka oma tööd lihtsamaks. Kui lugeda, kui edukalt on kasutanud e-õpet sõjaväes ja erasektoriski.


Kõik multimeedia ja simulatsiooni programmid, mida meie kooli õpetajad ei kasuta rikastaksid õpilaste õppimist ja kindlasti ka suurendaksid õpimotivatsiooni. Palju saaks teha huvitavalt ja  läbi mängu.


Loomulikult on vaja kontakttunde ja ainult arvutite teel õpet ei kiida minagi heaks, samale järeldusele on (Friedeman, 1999) tulnud rääkides tapja äppidest. Pedagoogiline stuktureeritud õpetus ja sotsiaalne suhtlemine kaasõpilaste ja õpetajatega peab jääma ka silmast silma, kõike peab tegema mõõdukalt ja mõistlikult.


See mida Patrick Suppes tundis, kui proovis juba 1966 juurutada esimesi programme hariduses ja sellele järgnenud leiget vastuvõttu on minu praegune reaalsus, kuigi ometi oleme vahepeal arenenud ja ka süsteemid on ennast tõestanud, on siiski osad inimesed endiselt skeptilised ja lausa ootavad, et see “hullus” üle läheks. Veelgi tuuakse ettekäändeks, et kõikidel õpilastel pole veel kodus arvuteid ja internetti. Vabandusi leiab ju alati. Üks õpetaja hiljuti mainis mulle isegi, et aga Prantsusmaal on juba nutitelefonid keelatud tundides, küll ka meil varsti.


Sama hirmuteema tuleb välja ka Benjamini artiklis, kui 60ndatel hakati rääkima uutest õppimismasinatest: kas see masin hakkab asendama õpetajaid?, kas õpilasi saab õpetada nagu tuvisid?, kas robotid hakkavad õpilasi õpetma?, jnejne. </div><div id=https://palmiinfo.wordpress.com/2018/10/01/informaatika-ajalugu/

0 comments:

Post a comment