IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Haridustehnoloogia ajalugu

30.09.2018 18:57 by Riina L

 Vastus esimesele ülesandele.


„Ajaloost oleme õppinud, et kogukonnad, kes ei mõista oma valdkonna ajalugu, kipuvad mineviku vigu kordama. Seega soovitus, et tehnoloogiapõhise õppe arengu ajalugu tuleks teha laiemalt kättesaadavaks ja võib-olla kaaluda selle võtmist eriala arengu programmidesse.“ (Nicholson, 2007).


 


Haridustehnoloogia ajalooga ei ole ma enne käesoleva kursuse algust üldse kokku puutunud, ega osanud sellele varem mõeldagi. Huvi aga tekkis küll, kuidas kõik alguse on saanud.


Lugedes erinevaid artikleid selle teema kohta, sain enda üllatuseks ikka päris palju huvitavat teada. Poleks osanud arvata, et haridustehnoloogiaga tegeleti juba 1950ndatel aastatel. Toona kasutati õpetamise lihtsustamiseks filme, videoid jne, kuid need olid pelgalt abivahendid, mis otseselt ei õpetanud midagi.


Õppimise lihtsustamiseks oli vaja luua õpimasinaid ning need pidid L.T.Benjamin´i (1988) arvates vastama kolmele tingimusele:



  1. Esitab õppijale (uut) informatsiooni

  2. Võimaldab õppijal vastata antud informatsioonile

  3. Annab tagasisidet õpilase vastuse õigsusele


Päris esimene õpimasin loodi 1866.a., kuid see ei suutnud anda õpilastele tagasisidet, ja teadlaste poolt jäi see pelgalt tavaliseks masinaks. Kuid 1936.a. oli loodud üle 700 õpimasina, aga kõigil neil oli puudu vähemalt üks tingimustest. (Benjamin, 1988)


Et õpimasinad töötaksid nii nagu tänapäeva arvutid, tuli selleks läbi viia päris palju katseid. Omavahel tegid toona koostööd kaks teadlast, Pressey ja Skinner, kes alguses teineteisest ei arvanud suurt midagi. Tänapäeval on kasutusel mõlema teadlase – Skinner ja Pressey – õpimasinate loogika, kus esimese järgi annavad arvutid õpilasele uut teavet nagu õpikud ja teise järgi kontrollitakse õpilase teadmisi kirjalikult või suuliselt.


Kuid õpimasinate levik massidesse ei läinud väga libedalt. Põhjusteks majanduslik madalseis ja inimeste raske kohanemine uute asjadega. Peamiselt kardeti, et masinad vahetavad õppeklassis kohad õpetajatega ning õpilasi hakkavad õpetama niinimetatud robotid.


Huvitav ja samas üllatav oli minu jaoks see, et loetust tuli välja sarnane olukord tänapäevaga (1960ndad vs 2018), kus toona avaldati survet kooli juhtkonnale, et keelata koolides ära igasugused õpimasinad (Morello, 1965). Siis tänapäeval keelustati Prantsusmaal seadusega koolis nutiseadmete kasutamine kooliruumides (ERR, 2018).


Nicholsoni artiklist tuleb välja ka, kuidas on keskendutud haridustehnoloogia muutustele viimase 30 aasta jooksul (Nicholson, 2007):


1975 – 1985 – toimus arvuti (toona õpimasina) abil õppimine/õpetamine. Peamine kartus oli see, et õpetaja ja õpimasin vahetavad kohad.


1983 – 1990 – toimus arvutipõhine õppimine/õpetamine. Kasutusel personaalarvutid. Puuduseks peetakse korraliku õppematerjali puudumist ning ka jätkuvat kartust robotliku põlvkonna tekkimist.


1990 – …. – veebipõhine ja e-õppes õppimine/õpetamine. „Ei ole olemas e-õppe evolutsioonipuud ja ühtegi kokku lepitud e-õppe definitsiooni. See on arenenud alates 1960ndatest äris, hariduses, sõjanduses ja koolitusvaldkonnas erinevaid teid mööda ja tähendab tänapäeval erinevates sektorites ka erinevat asja. Koolides on e-õpe nii tarkvaral põhinev kui ka online-õpe; samas äri-, kõrghariduse-, sõjanduse- ja koolitussektorites viitab see ainult online-õppele.“ (Nicholson, 2007)


1990 – 1995 – veebipõhine õpe, kus arendati aktiivse õppimise mudeleid.


1995 – 2005 – e-õpe – internetipõhine õpe, online multimeedia kursused, kasutajad saavad omavahel veebipõhiselt suhelda.


Patrick Suppes ja Don Bitzer on kaks tähtsamat teadlast, kes seostuvad tänapäevase e-õppega. Nimelt Suppes uskus, et arvutid on hariduses tähtsal kohal ning alustas uue õppekava väljatöötamisega Stanfordi Ülikoolis. Ta õpetas ka algkooli õpilastele matemaatikat läbi arvutite (Nicholson, 2007). Bitzeri saavutuseks on arvutisüsteemi PLATO loomine, mis algselt oli mõeldud õpilaste kirjaoskuse arendamiseks, kuid millest arenes edasi tänapäeva niinimetatud Messenger, jututoad, online foorumid, e-kirjade saatmise võimalus jne.


Tänapäeval oleme jõudnud tehnoloogiapõhisele õppele. See õppevorm meeldib mulle väga, kuna õpe toimub peamiselt veebis. Ja inimene areneb pidevalt koos tehnoloogiaga. Nii majandus, teadus, tehnoloogia kui ka haridus teevad pidevalt tihedat koostööd, et olla kooskõlas tuleviku vajadustega.

Andrew Molnar´i artiklist tuleb välja ka see, et tehnoloogiat kasutati varem teadmiste edastamiseks, siis nüüd on oluline lisaks info edastamisele ka selle tähenduse ja seoste loomine. Ehk teisisõnu – koolist me enam ei saa ainult infot, vaid me mõtestame ja jagame omi teadmisi läbi kogemuste ja tunnetuste.

Olen sama meelt Andrew Molnar´iga, mida oma artiklis kirjutab, et tehnoloogiapõhist õpet mõjutab suuresti ka info üleküllus. Keegi meist ei suuda kogu maailma infot meeles hoida, seega peab seda oskuslikult talletama.


Artiklid olid huvitavad ja igaühes oli midagi uut, aga samas midagi tuttavat. Tänapäeval ei kujutakski ette õppimist/õpetamist ette ilma õppefilmideta, kuulamiharjutusteta, mängudeta arvuti kaudu jne. Õpetan ju ise ka koolis teemasid läbi multimeediavahendite, ning katsetan uusi võimalusi.


 


Kasutatud materjalid:


Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1


Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx


Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890


Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712


https://www.err.ee/850333/prantsusmaa-koolides-hakkab-kehtima-nutiseadmete-keeld


 

https://riinaleppmaa.wordpress.com/2018/09/30/haridustehnoloogia-ajalugu/

1 comments:

haalen1 to Riina L

04.10.2018 14:00

Huvitav on lugeda, kuidas inimene leiab paralleele möödunuga. Olen Riinaga nõus, et teema oleks nagu varem uurimata, aga samas artikleid lugedes tekkis äratundmist.


MeeldibMeeldib

Post a comment