IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost. Magistrandi reflektsioon.

30.09.2018 17:37 by Kati N

Ülesande kirjeldus aine õpikeskkonnas


A.Molnar tõi oma artiklis „Computers in Education: A Brief History.“ välja, et arvutite andmebaasides on nii palju infot, et näiteks ühe aasta jooksul toodetud keemiaalase  kirjanduse läbilugemiseks kuluks seitse sajandit. Samas artiklis toob ta välja ka visualiseerimise olulisuse ning visualiseerimise võime anda ajule rohkem aega tegeleda info analüüsi ja sünteesi kui lihtsalt info lugemisega. Seega otsis reflektsiooni autor haridustehnoloogia ajalugu puudutavaid infograafikuid (sh kontrollis nende vastavust materjalidest loetuga) ning toob mõned siinkohal välja:


1) The History Of eLearning Infographic 2012, C.Pappas, 2012


historyelearning


2) Presentation on e-Learning Basics, Jeroen van Beijnen, 2007


elearning slides.png


Huvitavaimad mõtted materjalidest, mis kõnetasid autorit:



  • Juba 1960ndatel oli lõhestumine, kus ühelt poolt tervitati masinate kasutuselevõttu hariduses, kuid samal ajal oli kriitikuid, kes tõstatasid küsimusi, mis on aktuaalsed osaliselt tänagi. Nt Kas masinad suudavad asendada/hakkavad asendama õpetajaid? Kas õpetamismasinad päriselt õpetavad?

  • Sõna „teadma“ tähendas varasemalt informatsiooni omamist, mis oli sinu mälus, kuid nüüd on selle sõna fookus muutunud ning nüüd tähendab see protsessi, kus sul on ligipääs informatsioonile ja oskus seda kasutada. (The meaning of the verb, “to know” used to mean “having information stored in oneís memory.” It now means the process of having access to information and knowing how to use it.)

  • Koolid ei ole enam ainsad informatsioonikeskused ning nad peavad võistlema õpilase tähelepanu eest.

  • Valdkonna pioneeride üheks ajendiks oli ajajagamise kontseptsioon, mille kohaselt ei pidanud tudengid enam seisma millegi järjekorras, vaid said ülesannet teha samaaegselt.

  • Doing better is not the same as doing better things.

  • Inimeste eluiga on pikem, inimesed peavad elujooksul mitut ametit ja seega ei piisa enam keskkoolist ega ka kõrgkooli tasemest ning sellega kaasneb learning-on-demand.

  • Arvutid ja televiisorid on viinud meid maailma, kus tunneme ära mustreid, mitte ei tegele enam pelgalt andmete kogumisega.

  • Kolme generatsiooni peamised tegurid on siiski samad – õpetaja-õpilane-teema sisu.

  • Õpetamisaluste kokkuvõtlik tabel:


kaugõppe õpetamisaluste kokkuvõte.png


Three generations of Distance Education Pedagogy. Anderson and Dron.


Mõtteid ja edasiuurimise küsimusi:


1) Kui juba 60ndatel toodi välja, et õppimine muutub pigem teekonnaks, mille kujundab õppija ise, siis miks on aastal 2018 endiselt nii palju lihtsat faktipõhist õpetamist ning õpetaja poolt seatud teekonda. Ilmselt on vastus sellele olemas, kuid küsimus on pigem etteheitva alatooniga süsteemile. Teisalt on huvitav teada, mis hetkel peaks lapsevanema vaatevinklist last suunama ise oma teed kujundama ja kuidas lapsevanema ja õpetaja koostöö viks toimida juba lapse esimesest kooliaastast või siis tegelikult juba alushariduse osas.


2) Haridustehnoloogias on äärmiselt palju sarnasusi nutika noorsootöö põhialustele ja üldiselt mitteformaalse õpetamisega, siis kas ja kuidas saaks neid kahte paremini teadlikult ühildada ja luua paremaid õppimisvõimalusi ja tingimusi meie noortele?


3) Molnari artiklis on kirjeldatud, et üha rohkem toimub oluliselt enamat kui pelk andmete kogumine ning suurem rõhk on langenud mustrite äratundmisele, kuid kuidas viia säärast teadmust rohkem kohalikue otsustustasandile, kus endiselt toimub väga palju andmete kogumist organisatsioonide „silotornides“ ja puudub näiteks kohaliku omavalitsuse tasandil andmete kokkukogumist ja andmete analüüsi ja järelduste tegemist?


Kasutatud allikad:


Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97.


Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.


Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx


Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11).


Pappas, C. (2012) The history of eLearning Infographic 2012. eLearning Industry. Loetud aadressil  https://elearningindustry.com/history-of-elearning-infographic-education-2012


Van Beinen, J. (2007) Presentation E Learning Basics. Loetud aadressil: https://www.slideshare.net/timonnl/presentation-e-learning-basics-jeroen-van-beijnen

https://katihtm2018.wordpress.com/2018/09/30/ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost-magistrandi-reflektsioon/

0 comments:

Post a comment