IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Haridustehnoloogia ajaloost

30.09.2018 13:41 by Minni P

Kui lugesin erinevaid haridustehnoloogia ajalugu kirjeldavaid materjale, mis seekordseks ülesandeks oli, hakkasin tahtmatult vedama paralleele enda kogemustele tehnoloogia arengus, õppimise ja õpetamise protsesside muutumistega ning enda ootustega õpetamisel ning õppimisel.


Nii mõnigi osa ajaloost, kui seda vaadelda kitsalt arvutitega seotuna,  oli minu jaoks tuttav või suisa omal nahal läbi proovitud. Sarnaselt paljudele endavanustele inimestele, oli minugi esimene kokkupuude arvutiga 90ndate alguses (alg)koolis, kui esmakordselt sai oma silmaga näha ja käega katsuda JUKU arvutit. Palju sellega reaalselt õpiti või õpetati on küsitav, kuid tutvus põneva tehnoloogiaga oli tehtud.


Sealt edasi tuli kooli uusi tehnoloogilisi lahendusi – arvutiklassid, arvutitega ühendatud projektorid teatud klassiruumides, SMART-tahvlid jne. Koos tehnoloogia lisandumisega kasvas reaalne õpetamisteadlikkus ning harvemaks jäid olukorrad, kus õpetaja klassi ees õpilaste soovitusel üleval paremas nurgas ekraanil risti vajutades püüdis õiget pilti seinale saada. Keskkooli lõpuks oli nii minul kui minu klassikaaslastest enamusel kodus olemas (laua)arvuti, mille ostmise vajadust sageli põhjendatigi sellega, et koolis on vaja.


Arvutite ja muu sellega seotud tehnoloogia kasutamine õppetöös jõudis minu jaoks uuele kordusringile siis, kui läksin tööle lasteaeda. Ajal, mil laiemalt levima hakkasid nutitelefonid ja tahvelarvutid, leidsin end keskkonnast, kus kasutusel oli (ja on suuresti siiani) peamiselt mittedigitaalne tehnoloogia.


Seepärast oligi huvitav lugeda, et esimene (kuigi mitte päris) õpimasin patenteeriti juba 1866 Halcyon Skinneri  poolt ja sellega sai õpetada häälimist ning kirjutamist. Tõeliseks õpimasinaks ei saa seda masinat pidada, kuna ta küll võttis vastu õppija info ja reageeris tähenduslikult saadud infole, kuid ei andnud vastuse kohta tagasisidet. Õppija pidi ise teadma, kas sõna oli õigesti või valesti märgitud (Benjamin, 1988). Minu jaoks üllatav oli see, et tegemist polnud matemaatilise masinaga, mis oleks matemaatika reeglipärasust arvestades loogilisem.


Päriselt laiemasse kasutusse jõudsid õpimasinad korraks 1920ndatel. Nende kasutamine hääbus kuni 1950ndatel need taasaavastati ja 60ndatel populaarseks muutusid. 1960ndate lõpuks õpimasinate vaimustus taandus ja 1980ndatel teisenes õpimasin arvutiks (Benjamin, 1988).


Nii nagu tehnoloogia hariduses kasutamise algusaastatel, on ka praegu aktuaalne küsimus, kui palju tehnoloogiat ja mil moel seda kasutada. Kaugõppes on tehnoloogia heaks viisiks vähendada vahemaad õppija ja õpetaja vahel (Anderson & Dron, 2011). A. Molnar on pidanud hariduse laiemaks tähenduseks tuua mineviku kultuuri, väärtuseid ja õppetunde praeguste noorteni ja valmistada neid ette eluks praeguses maailmas (Molnar, 1997). Kuna tehnoloogia on meie ümber igapäevaselt, peaks see olema ka koolis.


L.T. Benjamin on pidanud masinaid õpetamise täiendajateks, mis ei asenda õpetajat (Benjamin,1988). Uueks ja populaarseks õpetaja töö mitmeksistajaks on muutunud erinevad hariduslikud robotid, mis nüüdseks on jõudnud koolist lasteaedadesssegi. Suur abi on selles olnud HITSA ProgeTiigri programmil.


Hariduslike robotite kiire arenguga ja järjest laiema kättesaadavusega nii lasteaias kui koolis tekib tahtmatult küsimus, kas ühel päeval võiks juhtuda, et robot võtab õpetaja töö üle?


 


Viited:


Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890


Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.


Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx


 

https://minnipaap.wordpress.com/2018/09/30/haridustehnoloogia-ajaloost/

3 comments:

Hans Põldoja to Minni P

30.09.2018 14:53

Eesti kooliarvuti Juku kohta on huvitavat lugemist ka 1990. aasta 20. jaanuari Õpetajate Lehes:

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht19900120.1.3


LikeLiked by 1 person

merlinkirbits to Minni P

30.09.2018 22:53

Mulle meeldis väga mõte – “Kuna tehnoloogia on meie ümber igapäevaselt, peaks see olema ka koolis”. See on väärt argument, sest kuidas muidu valmistada õpilasi ette igapäevaeluks.


LikeLike

1nformaatika to Minni P

04.10.2018 16:25

Huvitavad näited enda kooliajast. Tore lugemine.


LikeLike

Post a comment