IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2018

Haridustehnoloogia ajaloost tänapäeva võtmes

29.09.2018 15:36 by Marii M

Esimese ülesande postitus


Olles asunud sügisel õppima Tallinna Ülikooli haridustehnoloogiat, ei uurinud ma eelnevalt, kus on selle eriala juured, on see millestki välja kasvanud või on see midagi täiesti uut ja enneolematut. Lugedes erinevaid materjale selle valdkonna kohta (enne ka mitte liiga palju teades arvutite ajaloost) olin väga üllatunud, et tegelikult ulatuvad selle eriala juured just mitte väga kaugele minevikku, umbes 1950-ndatesse ning on tihedalt seotud tehnoloogia arengu ja levikuga laiemalt.


Lihtsa ning arusaadava ülevaate haridustehnoloogia ajaloo etappidest saab H.Põldoja doktoritööst (Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools. Helsinki: Aalto University. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7).


Ajaline jaotus toimub seal alljärgnevalt:



  • arvutite abil toimuv õpe 1958-1985

  • arvutipõhine õpetamine 1985-1993

  • veebipõhine õpetamine 1993-1998

  • e-õpe 1998-2005

  • tehnoloogiapõhine õpe alates 2005.


Mind kõnetas loetud materjalide hulgast pigem tehnoloogia areng ja selle kasutamine hariduses.


Olen väga nõus Andrew Molnari lähenemisega, et me peame valmistama ette oma lapsi selle maailma jaoks, kus nemad elavad, mitte selle, kust meie tuleme. Nad peavad olema valmis selleks, mida veel ei pruugi olemaski olla. Loomulikult on oluline teada ka minevikus toimunut, kuid see, mis luuakse täna ja tulevikus on just see keskkond, kus uued täiskasvanud hakkavad olema ja toimetama.


Tööandjad ootasid juba EILE oma ettevõtetesse konkurentsivõimelisi töötajaid, keda endiselt on puudu ka TÄNA. Inimesed on saanud pikalt võimaluse õppida valdkondades (IT, inseneeria jne), kus töötajaid otsitakse tikutulega, kuid ülikoolide populaarseimate erialade hulka kuuluvad endiselt õigusteadus, rahvusvahelised suhted, psühholoogia. Miks ei lähtu inimesed eriala valikul tööjõuturu tegelike vajadustega? Tänapäeval on muidugi igal erialal töötades lahutamatuks osaks teadmised IKT valdkonnast. Ja mitte lihtsalt teadmised, vaid suutlikkus neid teadmisi rakendada.


Olen ise pisut uurinud muutunud õpikäsitust tänase lasteaia kontekstis, seega olen nõus Molnari mõttega kognitiivset õpetamist juurutada, kus ei keskenduta lihtsalt faktide õppimisele vaid fookus on mõtlemise ja probleemide lahendamise oskusel. Selle suurepäraseks näiteks on Lego ja tema esimesed hariduslikud robootikaga seotud komplektid. Täiesti uus teadmine minu jaoks oli, et see on alguse saanud juba 1970-ndatel loodud programmeerimiskeelest LOGO, mis lihtsalt ühendati Lego ehitusklotsidega. Kasutan ise neid lasteaias õppetöös väga tihti, kuna nendega saab lahendada väga paljusid lastele abstraktsetena tunduvaid mõisteid, näiteks roboti programmeerimisel põhjus-tagajärg – seos, kui ma tahan, et minu robot liiguks edasi, siis mida on mul vaja selleks teha?


Olen nõus Seymour Papert`iga, kes väitis, et me õpime võrratult rohkem, kui õppija tegelikult loob sisukat toodet.


Täna ei ole vaja kodust kaugemale minna, saad panna ette virtuaalreaalsuse prillid ning Hüpoteetilised keskkonnad võimaldavad õppijal näha objektide käitumist, kui nad lähenevad valguse kiirusele või lasta neil näha ja katsuda pärandvara. Eesmärk on luua sügavam, intuitiivne arusaam nähtustest, mis jäävad väljapoole inimeste ettekujutust. See annab otsese ja mitteverbaalse viisi teadusliku teabe edastamiseks (Molnar, 1997).


Olen vaimustunud uuenenud õpikeskkondadest, kus lapsed saavad ülemaailmselt koostööd teha. Lapsed Eestis ja lapsed Kaplinnas püstitavad ja uurivad probleeme lähtuvalt oma keskkonnast, saavad võrrelda tulemusi, teha järeldusi, suhelda läbi ekraani. Kõik toimub virtuaalselt, kui uuritakse päris asju ja päris probleeme.


Kuhu on maailm täna liikumas, kui on olemas ülikoole, kus sa ei pea reaalselt kohal käima, kogu õpe toimub veebis? Mulle väga meeldis mõte, et õppimine ja töö muutuvad eristamatuks, see tähendab inimese järjepidevat arengut. Majandus, teadus, tehnoloogia ja haridus teevad tihedat koostööd, kuna vastasel juhul ei suuda haridus olla kooskõlas homsete vajadustega tööjõuturul. Tehnoloogia suurendab tootlikkust, kuid nõuab rohkem kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on laiem haridus ja teadmised teaduse vahenditest ja teooriatest (Molniar, 1997). Me suuname tööjõuturult välja odavtööjõu (näiteks 10 lüpsjat), kuid vajame asemele ühte kõrgelt kvalifitseeritud töötajat, kes suudaks juhtida süsteemi, kus lüpsirobot teeb ära nende samade lüpsjate töö. selline tegevus võib tagada ettevõtjale tema konkurentsivõimelisuse.


Uuringud näitavad, et haridusalane tehnoloogia, kui seda nõuetekohaselt rakendada, võib anda tõhusa õppimise vahendi, olen lasteaias seda korduvalt näinud, kuidas õpimotivatsioonita lapsed käivituvad tänu tehnoloogia abil õppimisele.


Valdkond on ääretult põnev ja tohutuid võimalusi pakkuv, kui ainult tänased haridusasutused suudaksid kõigile tuleviku tegijatele neid pakkuda.


Viited:


Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools. Helsinki: Aalto University. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7


Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1


O’Reilly, T. (2005, September 30). What Is Web 2.0: Design Patterns and Business Models for the Next Generation of Software. Loetud aadressil http://oreilly.com/web2/archive/what-is-web-20.html


Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx


Luik, P. (2004). Õpitarkvara efektiivsed karakteristikud elektrooniliste õpikute ja drillprogrammide korral. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/1067

https://mariimblog.wordpress.com/2018/09/29/pisut-haridustehnoloogia-ajaloost/

1 comments:

Ly Torn to Marii M

05.10.2018 22:20

Väga põhjalik kokkuvõte. Kokkuvõte on kirja pandud arusaadavalt ja hästi.


LikeLike

Post a comment