Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

11. ülesanne, e-kursuse analüüs

21.04.2013 3:14 by Elo Sepp

Ülesanne: Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel


E-kursus: Sotsiaalne tarkvara õppimise toetajana



1. E-kursuse aadress ja tutvustus: https://e-ope.jux.com



Screen Shot 2013-04-21 at 1.50.44
Screen Shot 2013-04-21 at 2.50.18
Screen Shot 2013-04-21 at 2.50.52
Screen Shot 2013-04-21 at 2.51.17
Screen Shot 2013-04-21 at 2.51.45
Screen Shot 2013-04-21 at 2.55.22
Screen Shot 2013-04-21 at 2.57.18
Screen Shot 2013-04-21 at 3.04.58

Kursuse eesmärgiks on kasutada veebipõhiseid keskkondi õppe-eesmärgil, mis tegelikult selle tarbeks loodud ei ole (nt Google+ ), kuid mida saab õppesse edukalt rakendada ja näidata kuivõrd teistsuguseks võib e-kursuse luua kasutades keskkondi, mis on piiridest väljaspool (st mitte Moodle) ning kuidas muutub õppija jaoks tema õppeprotsess.


2. Millal kasutamiseks?

Kursuse autorid on loonud kursuse, mis on kaasaegne ja loob andragoogile vajalikud eeldused ja võimalused e-keskkonnas toimetamiseks. Andragoogina on oluline õppida ja kohaneda erinevates keskkondades ja leida lahendusi õppimiseks ja teiste õppimise toetamiseks.


3. Kuidas töötamiseks?

Kursus on 100 % veebipõhine, suhtlemiskeskne ja interaktiivne.


4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

Kasutades sotsiaalse tarkvara vahendeid, mis ei ole enamasti loodud õpetamiseks-õppimiseks, luuakse jagades sisu kasutajate poolt. Kursusel kasutatakse ära sotsiaalse tarkvara iseorganiseeruvat ja interaktsiooni soodustavat pidevalt arenevat struktuuri.

Muutused, mis kursusel toimuvad:

enesejuhitavuse tähtsustumine;

õppija on aktiivne sisu looja;

sotsiaalne kaasatus muutub oluliseks;

privaatsus ning andmete omandiküsimus muutub oluliseks;

tehnilised väljakutsetega hakkamasaamine.


5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Erinevate veebipõhiste vahendite kasutamine ja läbi isikliku kogemuse õppimine. Õpitu kontrollimine, kuidas on omandatud vahendi/keskkonna kasutus, on jälgitav maha jäetud jäljena – säutsu, kommentaari, video, postituse, esitluse vm keskkonnast tulenevaga.


6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Kursust läbiv ülesanne on enese jälgimine ja märkamine: E-õppija lugu.

Pidev avalik enesereflekteering toimub säutsudena Twitteris. Loo vormistamise ja esitamise viisi valib iga õppija ise.


7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

Hästi kujundatud soe õpikeskkond. Pidev tagasiside läbi pildi ja teksti ning läbi facebooki kogukonna. Kursisolek kaaslaste tegevusega – vastastikune info ja vaimustuse jagamine.


8. Toetuse elemendid

Õpijuhis, tutvustus, ülesannete kirjeldused, postitused ja tagasiside – õppejõududelt ja kaasõppijatelt, vahendite kirjeldused ja kasutuselevõtmise juhendid, webinarid – veebiseminarid


9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?

Läbi kursuse on võimalik tajuda kaosest ja korratusest süsteemi, korduste ja korra juurde jõudmist. Võrgustiku kaudu õppimine – võrgustiku loomine (tekkimine), hoidmine ja läbi selle jagamise ning üksteise toetamisega õppimine.


10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega

Kursuse teoreetiline raam toetub konnektivismile, mis on uudne lähenemine õppimisele. Sotsiaalse tarkvara rakendamine eeldab, et õppijad on rohkem iseseisvamad, loovamad ning ennastjuhtivamad. Õppijaile on oluline info kiire kättesaadavus ning võrgustikupõhine õppimine.


11. Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

Minu jaoks on see kursus kokku üks suur pluss.

Kursusel on tajutav õppejõudude poolne suunav soe toetav suhtumine. Kursus on loodud hoole ja armastusega. Õppija peab pidevalt jälgima ennast tunnetuslikul tasandil lisaks pidevale kohanemisele uute vahendite ja nende eripäradega. Usun, et kursusel õppijad saavad väga mitmekülgse kogemuse väga erinevate võimaluste kohta, kuidas ise edaspidi täiskasvanute koolitamisel põnevalt kursuseid läbi viia. Soovitan seda meie ülikooli kõikidele õppejõududele. See avardab kindlasti silmaringi. Võtta aega mõtlemiseks, miks õppija õpib ja kuivõrd erinevad võivad olla viisid uute teadmiste omandamiseks.


Miinustest, kui neid on, saan ma teada siis, kui olen selle kursuse läbinud.

Kokkuvõtteks – minus tekitas see kursus suurt huvi kindlasti sügisel õppijana osaleda. On, mida sügisel oodata!


Kasutatud allikad:

Gross, Marin ja Päsik, Triinu (2013). E-kursus “Sotsiaalne tarkvara õppimise toetajana”. Leitavad aadressilt https://e-ope.jux.com


Gross, Marin ja Päsik, Triinu (2013). E-kusruse “Sotsiaalne tarkvara õppimise toetajana” esitlus ja programm. Leitavad aadressilt http://e-ope.ee/taotlused/otsing?@=7uqx#euni_application_10936


Lenk, Marili (2012) Sotsiaalse tarkvara rakendamine kursusel „Õppimine virtuaalses õpikeskkonnas“. Magistritöö. Leitav aadressilt http://e-ait.tlulib.ee/308/



http://elolee.wordpress.com/2013/04/21/11-ulesanne-e-kursuse-analuus/

0 comments:

Post a comment