Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

Kaire konspekt – probleemipõhine ja uurimuslik õpe

10.03.2013 14:25 by Elo Sepp

Teoreetilise materjali kopeerin siia Kaire loodud konspektist, et seda oleks tulevikuks mugavam kasutada. Kaire lubas.


Sel nädalal käsitletavad õppimise ja õpetamise viisid lähtuvad konstruktivistlikust õpiteooriast (construcitivst learning), mille kohaselt inimene konstrueerib oma teadmised mõistmise ja tõlgendamise teel, toetudes olemasolevatele teadmistele ja kogemustele.


Ajalooliselt on konstruktivistlikul õpikäsitlusel olnud kaks lainet:



  • kognitiivne kostruktivism (cognitive costructivism), esindaja Jean Piaget – inimese intellekt kujuneb adaptsioonide (kohanemise) ja korrastatuse käigus;

  • sotsio-kultuuriline konstruktivism (social constructivism), esindaja Lev Võgotsky – teadmiste omandamine on protsess, milles osalevad inimesed meie ümber ning vahendajaks on kogukond ja kultuur.


Probleemipõhine õpe (problem-based learning, PBL) lähtub sotsio-kutluurilisest konstruktivismist ning probleemipõhise õppe puhul õpivad õppijad probleemide lahendamise ja oma kogemuse reflektreerimise kaudu ning õpetaja roll on olla suunaja ja toetaja õppijaid koostööle suunates.


Probleemide lahendamisel (probleemipõhisel õppel) põhinevad:


Avastusõpe (discovery learning) on uurimise kaudu õppimine, mille käigus püstitavad õppijad endale küsimusi, sõnastavad olemasolevale infole tuginedes võimalikke küsimuste vastuseid ehk hüpoteese, planeerivad vaatluse või eksperimendi oma hüpoteesi kontrollimiseks, viivad selle läbi ja saadud tulemuste alusel saavad teada, kas nende esialgne arvamus oli õige. Avastusõpe on meetod millegi teadasaamiseks katsete ja vaatluste abil.


Avastuslik õpe (exploratory learning) – julgustab õppijaid uurima ja katsetama seoste leidmiseks.


Uurimusliku õppe (inquiry learning, inquiry-based learning) aluseks on teaduslikud kontseptsioonid. Õppijale esitatakse stsenaarium või probleem ning juhendaja suunamisel püsitatakse uurimisküsimused, kogutakse ja süstematiseeritakse uurimisandmed ning analüüsitakse ja hinnatakse neid.


Projektõpe (project learning, project-based learning) seisneb projekti kavandamises, mille käigus omandatakse teadmised mitmesuguste praktiliste ülesannete iseseisval planeerimisel ja teostamisel.


Situatiivse õppimise (situated learning) teooria väidab, et õppimine toimub eelkõige situatiivses kontekstis. Situatiivsus saavutatakse tegelikule (autentsele) olukorrale sarnaneva probleemülesande kaudu.


Ankurdamine


Ankurdamine on laeva peatamine ja ühe või mõlema ankru vettelaskmine avamerel või reidil, harilikult selleks ettenähtud ankrualas või ankrupaigas. Pedagoogilises kontekstis tähendab ankurdamine õppimise ja õpetamise praktikate kinnistamist lugudesse, situatsioonidesse või seiklustesse, mis on õppijale relevantsed (olulised). Need “ankrud” peaksid sisaldama probleemitutvustus ning teadmiste ja oskuste rakendamise võimalusi.



http://elolee.wordpress.com/2013/03/10/kaire-konspekt-probleemipohine-ja-uurimuslik-ope/

0 comments:

Post a comment