Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

Kaire konspekt – biheivioristlik õpiparadigma

10.03.2013 14:45 by Elo Sepp

Teoreetilise materjali kopeerin siia Kaire loodud konspektist, et seda oleks tulevikuks mugavam kasutada. Kaire lubas.


Biheivioristlik (ingl.k. bihaviorism või bihaviourism) õppimiskäsitlus väidab, et elusolendid õpivad luues assotsiatsioone ja/või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Õppimine tähendab eelkõige üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmist ja säilitamist ning seoste loomist ja meeldejätmist. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne – mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida rohkem on õigeid vastuseid.


Biheivioritliku õppimiskäsitluse puhul on oluline õpetaja aktiivsus ning tema suutlikkus leida õiged ärritajad, et saavutada soovitud käitumine. Õppija on õppimisportsessis passiivne ning tulemuseks on mehaanilised teadmised ja oskused, mitte suutlikkus luua seoseid, üldistada, saada praktilisi oskusi.


Biheivioristliku paradigma sisu on peidus ka tema nimes. Behave (ingl.k.) – käituma, hästi käituma.


Biheivioristlik õppimiskäsitlus sisaldub eesti vanasõnas “harjutamine teeb meistriks”.


Nõukogudeaegse Eesti kooliharidus põhines suures osas biheivioristlikul õppimiskäsitlusel. Olulised olid faktid ja normid. Õpilase individuaalsus ja isiksuslik eripära, oskus luua seoseid ja kasutada õpitut praktikas ei olnud olulised.


Biheivioristlikul õppimiskäsitlusel on kindlasti ka plusse. Hindamine on lihtne (tulemused konkreetsed ja mõõdetavad), võimaldab omandada fakte, treenib õppija mälu ning õppeprotsessi juhtimine on lihtne.


Väga paljud arvutimängud ja eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogrammid põhinevad biheivioristlikul õppimiskäsitlusel.



http://elolee.wordpress.com/2013/03/10/kaire-konspekt-biheivioristlik-opiparadigma/

0 comments:

Post a comment