Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

4. ülesanne – mõistekaardid ja teised arvutipõhised teadmiste struktureerimise vahendid

27.02.2013 2:10 by Elo Sepp

Kodutöö 4.

Alustuseks on hea teha ideekaart, millesse saab koondada ühe teemaga seostuvad märksõnad või mõisted. Nende samade mõistete ümber saab luua siis omakorda sellega seostuvad sõnad.  Kuna inimestena mõistame samu sõnu erinevalt, oma varasemast kogemusest lähtuvalt, siis ainult mõistetega piirdudes ei või kindel olla, et teine inimene mõistab meid samamoodi. Seega ideekaart on hea vahend ideede genereerimiseks grupis või siis üksi märksõnadega töötamiseks.  Näiteks – koolis on levinud kirjandi kirjutamine ideekaardi alusel.

Märksõnade või mõistete teistele arusaadavaks tegemiseks on hea lisada neile juurde kontekst, milles soovitakse neid mõisteid kasutada ehk siduda mõisted omavahel loetavateks lauseteks. Mõistekaarte kasutatakse loodusteaduste ainetes, disainiprotsessis.

Järelduskaardi kasutamine meenub loengust, kus see ilmestas väga hästi lepitamise teemat, kahuks ei saa järgi vaadata, kuid mälus tekkis esmalt Arno Baltini loenguga seos (tema kasutas FreeMind vahendit). Järelduskaarte kasutaksin,  kui on vaja nagu nimigi ütleb, järeldused leida või ka poolt ja vastuargumentide leidmisel.

Mina olen kasutanud CMapi, mis tuleb laadida oma arvutisse ja Gliffy‘t, mida saab kasutada tasuta veebis.

Kuigi jah, ega ükski teise tehtud skeem ei hakka lihtsalt rääkima – tore, kui õpetaja räägib jutu juurde, mida ja mismoodi ta mõelnud on. Inimesega koos on hea õppida.


Kas pilt räägib rohkem kui tuhat sõna? Kas ka siis kui pilt koosneb sõnadest? Kas pilt sõnadest on pilt või ikkagi tekst?


4_ylesanne



http://elolee.wordpress.com/2013/02/27/4-ulesanne-moistekaardid-ja-teised-arvutipohised-teadmiste-struktureerimise-vahendid/

0 comments:

Post a comment