Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

Mõistekaart, ideekaart ja järelduskaart

24.02.2013 22:04 by Kaire Kollom

Ülesanne


Konstruktivistlik õpikäsitlus lähtub põhimõttest, et inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on aktiivne ja iseseisev ning loob ise oma teadmised.


Kaardistamissüsteemide (mõistekaart, ideekaart, järelduskaart) aluseks on konstruktivistlik õpikäsitlus, kus uue teadmise loomine toimub õppijate aktiivse tegevuse tulemusel. Kaardisüsteemide kasutamine hariduses võimaldab visualiseerida õppimise (teadmiste omandamise) protsessi – edastada teadmisi (faktid, mõisted), kogemusi, hoiakuid, väärtusi, ootusi, perspektiive, arvamusi ja prognoose.


Mõistekaart (concept map) – graafiline tööriist teadmiste organiseerimiseks ja representeerimiseks (esitamiseks) ning nendevaheliste seoste näitamiseks. Erinevate mõistete vahelisi seoseid väljendavad erinevad verbid.


Mõistekaardi tehnika loodi 1970ndatel Joseph D. Novak’i ja tema uurimisrühma poolt Cornelli Ülikoolis (USA).


Mõistekaardina esitasin info oma personaalse õpikeskkonna kohta, mille kujundasin tarkvaraga MindMeister.


Ideekaart (mind map) – ühe idee (keskne teema või sõna) kohta ideede, sõnade ja konteksti lisamine.


Ideekaarti saab kasutada, et luua, visualiseerida, sturktureerida ja klassifitseerida ideid, lahendada probleeme, võtta vastu otsuseid. Ideekaartide loomisega on seotud mõiste ajurünnak (brainstorming), mida kasutatakse probleemidele ja otsustele lahenduste leidmiseks.


Erinevus mõistekaardist. Ideekaart fokusseerib ainult ühele sõnale või ideele. Mõistekaart seob mitu ideed või sõna. Mõistekaardi struktuur on vabam, ideekaart moodustub ümber keskme.


Järelduskaart (consequence map) -  järelduskaart on diagramm, mis illustreerib erinevaid seoseid tegeliku või kujuteldava sündmuse, probleemi, trendi või arenguga. Järelduskaart võimaldab suunata õpilasi mõtlema tulevikule ja muudatustele. Järelduskaardi loomisel on oluline loomingulisus, tõlgendamine ning alternatiivide analüüs, mis tekivad otsuste tegemise protsessis.


Mõiste-, idee- ja järelduskaardi koostamiseks on võimalik kasutada paberit ja pliiatsit, isekleepuvaid etikette, joonistusprogramme või siis spetsiaalseid kaardisüsteemide loomiseks mõeldud programme.


Kaardistamissüsteemide (ideede ja mõistete esitamine graafiliselt) loomiseks on rida erinevaid tarkvarasid. Ise olen kasutanud: MindMeister, SpicyNodes, bubbl.us, Prezi (võimaldab lisada mõistete juurde pilte, videosid jne), Smart Ideas, Text Mindmap. Mõiste- ja ideekaartide loomiseks  tarkvara loetelu leiab List of concept- and mind-mapping software.


Kasutatud allikad


Nagel, V. (2013, 8.veebruar). Õppimist soosiv keskkond. Õpilasest õppijaks. Loetud aadressil http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html


Reiska. P. (2013, 22.veebruar). Mõistekaardid IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=M%C3%B5istekaardid_IKT_abil

http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/02/24/moistekaart-ideekaart-ja-jarelduskaart/

3 comments:

Kristi to Kaire Kollom

24.02.2013 23:02

Sina ja mitmed teised sellesse teemasse postitajad kirjutavad, et mõistekaardil olevate mõistete vahelisi seoseid väljendavad verbid. Oma postitust ette valmistades vaatasin veebis natuke ringi ja märkasin, et (ingliskeelsetel) mõistekaartidel oli kasutatud ka teisi kirjeldavaid sõnu nagu näiteks such as, in order to, with. Seega tekkiski mul küsimus, kas mõisteid seovad sõnad peavad olema just verbid. oskab keegi kommenteerida?

Piret to Kaire Kollom

25.02.2013 2:28

Hea ja lihtne, selge, konkreetne ülevaade. Eriti õnnestunud on järelduskaardi seletus, millega mina jäin hätta. Tore, et oled välja toonud ka kaartide koostamise vahendid.

Mõistekaardi puhul on meil ikka räägitud, et mõisteid ühendavad verbid, niisiis ootan ka mina sama selgitust kui Kristi.

Kaire Kollom

25.02.2013 7:07

Varahommikune ajutegevus ning vastuseks Kristi küsimusele. Oma postitust tehes otsisin samuti mõtteid veebist ning kasutasin aluseks mitte visualiseeritud mõistekaarte, vaid materjale mõistekaartide koostamise kohta. Enamus neist toovad seoste väljendamiseks verbide kasutamise. Aga arvan, et verbid jäävad tõesti veidi kitsaks, oluline on ju seoste näitamine. Ja seoseid näitavad ka väljendid “tulemus” (result), “vajalik” (necessary), “vahel” (between) jne.

Post a comment