Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

IFI7056: 4. nädala ülesanne

24.02.2013 13:02 by Kristi Jaason
Ülesanne

4. nädala materjalides leidis rohkelt kasutamist mõiste kognitiivne koormus elektroonilistes õppevahendites. Kognitiivne koormus võib tekkida, kui 

  1. õppematerjalis esitatakse visuaalset informatsiooni (nt tabelid, animatsioonid) ilma tekstilise toeta;
  2. õppematerjalis olev tekstiline ja visuaalne informatsioon ei ole omavahel selgelt seotud;
  3. õppematerjalis on liiga palju visuaalset informatsiooni, mis pigem segab kui toetab materjali omandamist. 
Viimast punkti näitlikustab ekraanipilt õpikeskkonnast "Noor Loodusuurija".
Kognitiivsele koormusele on vastuvõtlikumad õpilased, kelle varasemad teadmised käitletavast teemast on vähesed.

Selle nädala kodune ülesanne on seotud teadmiste strukutureerimise vahenditega nagu mõistekaart (concept map), ideekaart (mind map) ja järelduskaart (concequence map).

Ideekaardi keskmes on üks laiem mõiste või idee. Selle ümber pannakse kirja keskse ideega seonduvad kitsamad mõisted. Kitsamad mõisted seotakse laiema mõistega joonte abil. Tekstilisi seoseid mõistete vahele ei lisata ja ülesehitus on võrdlemisi vaba. Tulemus sarnaneb puuvõraga. Ideekaarti kasutatakse palju ajurünnakuteks. Koolis sobib kasutamiseks erinevates õppeainetes nt teema sissejuhatamiseks ja olemasolevate teadmiste meeldetuletamiseks.

Haridustehnoloogilised vahendid ideekaardi koostamiseks: bubbl.us, mindomondo

Mõistekaart demonstreerib seoseid mõistete vahel. Peamisteks erinevusteks võrreldes ideekaardiga on, et mõistekaart omab ranget hierarhilist ülesehitust, mõisted seotakse omavahel noolte ja kirjeldavate sõnadega. Õppetöös sobib mõistekaart kasutamiseks erinevates õppeainetes, kuid eriti loodusainetes. Mõistekaardi abil saab õpilane näiteks demonstreerida olemasolevaid teadmisi ja visualiseerida tekstilist informatsiooni; õpetaja saab mõistekaardi abil kontrollida, kas õpilane on teemast aru saanud.

Haridustehnoloogilised vahendid mõistekaardi koostamiseks: Kidspiration ja Inspiration

Järelduskaardi keskmes on mingi probleem või sündmus, millele õpilased pakuvad välja positiivseid ja negatiivseid lahendusi. Probleemi või sündmus esitatakse sageli küsimusena "Mis siis kui...?" Iga lahendust laiendatakse omakorda võimalike tagajärgedega.  Tagajärgede mõju võib olla sotsiaalne, majanduslik, keskkonnaga seotud või isiklikku elu puudutav. Arendab analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning teatud juhtudel samuti loomingulisust. Järelduskaart sobib suurepäraselt sotsiaalainete ja ka (võõr)keele tundidesse, kus see toetab arutelu tekkimist.

Haridustehnoloogilised vahendid järelduskaardi koostamiseks: samad, mis eelmiste kaartide puhul.

Teadmiste struktureerimise vahendeid saab kasutada ka uuringute läbiviimisel. Näiteks saab mõistekaarti kasutada elektrooniliste õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks lastes õpilastel peale teema läbimist demonstreerida sellest arusaamist mõistekaardi abil.


http://kristiopiblogi.blogspot.com/2013/02/ifi7056-4-nadala-ulesanne.html

2 comments:

hellekas to Kristi Jaason

24.02.2013 17:49
Hea, et oled erinevate kaartide idee lahti kirjutanud, sain järelduskaardi kohta veidi lisateavetki.

hellekas to Kristi Jaason

24.02.2013 17:52
Hea ja ülevaatlik kirjeldus. Järelduskaardi kohta sain veidi lisateavetki.
Post a comment