Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

3. ülesanne – arvutiga tehtava õpidisaini kirjeldus

16.02.2013 14:07 by Elo Sepp

Ülesandes arvutiga tehtavast õpidisainist valisin iPadis Tangrami apps’i.


Kes õpib? 3-99

Mida õpib? Ruumilist mõtlemist, loogikat

Kuidas treenitakse? Kujundeid kokku pannes moodustatakse etteantud pilt.

Kordamine? Saab valida lihtsamaid ja keerulisemaid,  uuesti ja uuesti

Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Kujundeid  saab võtta töölauale ühekaupa ja kõik korraga, neid saab ümber paigutada kuni õige koht pildil on leitud. Saab ümber paigutada või nurka muuta kui selgub, et kujundil on teine asukoht. Kui pilt on koos, soovitakse tähesäras õnne

Interaktiivsus? Kujundeid saab näpuga liigutada, kahe näpuga pöörata, toksides ümber pöörata

Võistlusmoment? Kujunditele on märgitud raskustase ja parim aeg, saab enda tulemust ületada. Samuti saab sõbraga koos alustada ja vaadata kumb on kiirem


Olulisim, mis mulle biheivioristlikku õpiparadigma lugemismaterjalidega tutvumisel silma jäi. Oli päris üllatav “Väikese Alberti” katse. Nagu aru sain, on sellest katsest põhjalikud järeldused tehtud nagu väidab Piret Teppan õpiobjektis Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid: ”Väikse Alberti” eksperiment andis suure panuse inimese emotsionaalsete reageeringute kujunemismehhanismi mõistmisse.


Kuigi katse kirjelduse järelduses on toodud välja, et lapses tekkis reaktsioon heli ja karvase looma vahel pole märgitud, kas tekkis ka rektsioon katse läbiviijate  ja karvaste loomadega ehk võib-olla ei olnudki oluline heli vaid kombinatsioon katse läbiviijast ja karvaloomast.  Kas sama rektsiooni oleks tekkinud ehk kas laps oleks nutma hakanud, kui ta oleks kuulnud heli koos John Broadus Watsoniga või kuulnud ainult heli või kohtunud ainult Watsoniga. 


Iga laps hakkab nutma, kui teda kiusatakse süstematiseeritult. Katse kohta videot vaadates ei leidnud ma seoseid õppimise ja emotsionaalsete reageeringute kujunemisega. Tekkis hoopis küsimus ja huvitav oleks teada, milline oli suur Albert ja millised mõjud olid tema kujunemisel emotsioonidega manipuleerimisest. Kas tal oli põhjendatud hirme seoses teadlaste, vanemate meeste, karvaste loomade ja erinevate helidega ning kuidas ta nendega hakkama sai/ei saanud.


Üldiselt saab muidugi “Väikese Alberti” katse tulemustega nõustuda, et laps lõi assotsiatsiooni heli ja karvase looma vahel, õppis nähtavasti seda, et parem on kohe kisama hakata. Mille osas ta veel seoseid lõi ja läbi kogemuse õppis ei ole välja toodud. 


Burrhus Frederic Skinner (1904 – 1990) leidis tingimused, kuidas soodustada õppimist väiksemates osades ja pidevalt õpitulemustele tagasisidet andes. Seda alles eelmise sajandi keskpaiku. Praeguse e-õppe eellaseks peetavat nimetatakse programmõppeks, kus ühelt osalt edasiminekuks saadakse teada tulemus oma teadmistest ja vale vastuse korral näidatakse õiget tulemust. Programmõppes kasutatavaid õppematerjale (näiteks õpikuid) hakati nimetama jadaprogrammideks. Neist on tänasel päeval edasi arendatud mitmikvastused ja kui asi ei ole selgeks saanud, siis suunatakse tagasi õppematerjali juurde. Seda süsteemi nimetatakse  hargprogrammi süsteemiks ning peetakse tunduvalt paindlikumaks ja individuaalsemaks kui jadaprogrammi (Teppan).


Õppematerjali looma hakates tasub kindlasti vaadata üle Piret Luige doktoritöö “Õpitarkvara efektiivsed karakteristikud elektrooniliste õpikute ja drillprogrammide korral”.


Kasutatud kirjandus:


Teppan, Piret. Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid. Loetud aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/



http://elolee.wordpress.com/2013/02/16/3-ulesanne-arvutiga-tehtava-opidisaini-kirjeldus/

0 comments:

Post a comment