Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

1. nädala ülesanne

03.02.2013 12:38 by Maris Maripu

Meenutades väheke tehnoloogia ajalugu, siis  aastatel 1940-1950 arvati, et maailmaturul piisab ainult viiest arvutist ja üks arvuti kaalub kuni 1,5 tonni. Aeg lendas edasi ja tehnoloogia arenes. 1977. aastal ei nähtud põhjust, miks kasutada arvutit kodus. Eriti meeldib mulle aasta 2000, mil tehnoloogia valdkonnas toimus kiire areng. Enam-vähem sellest ajastust on tehnoloogia muutunud aina väiksemaks ja tarkvara kasutusvõimaluste võimalus on suurem kui ainult MS Office kontoritarkvara (Word, Excel, PowerPoint). Arvutid olid juba inimeste kodus ning samm oli astutud Interneti-maailma.

1. nädala loengu materjalidest kinnitasin taas, et haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks. Haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse.

Haridustehnoloogia eesmärgiks on:
  • disainida, arendada ja hinnata inimeste ning tehnoloogiliste ressursside efektiivsust, et toetada õppimise kõiki aspekte;
  • olla suunavaks jõuks haridussüsteemide ja õppimispraktikate muutmisel, et aidata kaasa muutuste ühiskonnas.

Olen Varje Tipp´ga ühisel arvamusel, et haridustehnoloog on kooli IT spetsialisti ja õpetaja vahel olev  isik, kes leiab kahe erineva isiku vahel ühise keele. Mõeldes erinevatele võimalustele, kuidas arvutitunde ja tehnikakasutust siduda eri õppeainetega.


Töötan Haljala Gümnaasiumis haridustehnoloogina 2011. aasta jaanuarist. Kuna on tegu väiksemat sorti Gümnaasiumiga (+/- 300 õpilast) siis on minu töö ülesandeid rikastatud IT alaste ja arvutiõpetaja ülesannetega:
  • Kogub, süstematiseerib ja levitab regulaarselt IKT alast infot;
  • Nõustab kooli töötajaid IKT alastes küsimustes;
  • Abistab pedagooge õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel;
  • Nõustab pedagooge digitaalsete õpiobjektide loomisel;
  • Korraldab erinevaid IKT alaseid koolitusi kooli töötajatele;
  • Kogub informatsiooni e-õppe võimaluste kasutamise, sellega seotud probleemide ning vajaduste kohta koolis;
  • Korraldab e-õppe toimumist koolis;
  • Koordineerib infotehnoloogia ja teiste õppeainete vahelist integratsiooni;
  • Planeerib kooli arvutiklassi kasutamist;
  • Osaleb kooli arendustegevuses (projektid) ning teeb ettepanekuid koolis infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks ja osaleb kooli arengukava koostamisel.
  • Tagab koolis toimiva infosüsteemi;
  • Peab arvet olemasoleva riist- ja tarkvara üle. Korraldab kooli tarkvara remondi ja hoolduse. On kursis riist- ja tarkvara hinnakirjadega ning suhtleb riist- ja tarkvara müüjate ja infoteenuste pakkujatega;
  • Juhib oma töös tervisekaitse eeskirjadest, ainekavadest, kooli õppekavast ja kooli arengukavast.
  • Täidab ise ja nõuab ka õpilastelt kooli kodukorra täitmist;
  • Võtab osa õppenõukogude, aineühenduste ja muude õppe-kasvatustööd otseselt puudutavatest koosolekutest;
  • Võtab osa ainealaste ürituste läbiviimisest (ainepäev, ainenädal, näitus jne.);
  • Organiseerib piirkonna täiskasvanute IT alast koolitust;
  • Organiseerib arvutiklassi kasutamist õpilaste poolt tunnivälisel ajal;
  • Organiseerib ja abistab kooli õpilaste ja õpetajate osalemist mitmesugustes koolidevahelistes projektides;
  • Täiendab pidevalt oma ainealaseid teadmisi ja osaleb regulaarselt kursustel.

Enda töös on tulnud ette ka õpilastele ja lastevanematele nõustamine - seda just eriti eKooliga seoses.

Lühidalt ja konkreetselt haridustehnoloogi töö etappidest:
Probleem (probleemi lahendamise võimalused) -> uurimine -> katsetamine/analüüsimine -> paremate lahenduse filtreerimine -> levitamine -> koolitamine/nõustamine -> rakendamine/kinnitamine.
http://htuuringudevalvats.blogspot.com/2013/02/1-nadala-ulesanne.html

5 comments:

Meelis Pernits to Maris Maripu

03.02.2013 14:30
Väga põhjalikult koostatud vastus 1. nädala ülesandele. Olen kõigega nõus, kuid eriti positiivselt tooksin esile just protsessi kirjelduse etappides:

"Probleem (probleemi lahendamise võimalused) -> uurimine -> katsetamine/analüüsimine -> paremate lahenduse filtreerimine -> levitamine -> koolitamine/nõustamine -> rakendamine/kinnitamine."

Ma olen antud protsessi kirjeldamisega igati nõus. Tubli.

hellekas to Maris Maripu

03.02.2013 15:50
Olen nõus Meelisega, väga põhjalik ülevaade. Tore on see, et oled lisanud ka lastevanematega seotud tegevused. Lisaks saab sinu kokkuvõttest veel palju lisateavet, mida ikkagi koolis haridustehnoloog peab tegema ning mida temalt oodatakse. Paraku on see tõesti nii, et väikekooli haridustehnoloog (kui koolil on selleks võimalus) peab rohkem ja laiahaardelisemalt tegutsema kui suures koolis. Meeldib mullegi sinu lühikokkuvöte blogi lõpus. Tubli!

Maris to Maris Maripu

03.02.2013 16:31
See nö lühikokkuvõte tekkis mõnusas vaikuses ja samaaegselt Piretiga Skypes suheldes, samas enda ametijuhendit uurides :)

Kaire to Maris Maripu

03.02.2013 21:00
Mulle meeldib väga Sinu postituses lastevanemate nõustamise mõte. Plaanin selle ka lasteaia haridustehnoloogi tööülesannetesse lisada.
Küsin üle - haridustehnoloogi töö etapid - algab haridustehnoloogi töö probleemist? Kas alati? Ja kas see tähendab "tulekahju kustutamist" või on probleem Sinu postituse kontekstis miski uus, põnev, lisaväärtust andev?

Maris to Maris Maripu

03.02.2013 21:07
Kaire, probleemi all on rohkem mõeldud laiemat mõistet. :) Hea meelega paneks isegi antud sõna jutumärkidesse, sest alati otsitav lahendus ei pea algama nö. probleemist, isegi vast vajadusest, uudishimust või tahtmisest (ma nägin, et seda on tehtud aga kuidas? Sel juhul võikski haridustehnoloog leida erinevaid lahendeid vms.).
Post a comment