Mõistekaart õppetöös

Teine ülesanne

20.06.2011 12:58 by Anu Martinson
Nagu juba mainisin eelmises postituses, osutus see üleanne minu jaoks keerukaks. Pärast kolmanda ülesande tegemist on see kuidagi lihtsam, sest nüüd on mul olnud vajadus üks mõistekaart tõepoolest valmis teha. Mul on olnud vajadus otsustada, millise tarkvaraga see mõistekaart koostada ning seetõttu pidin erinevaid tarkvarasid proovima. Nii palju sain juba varakult aru, et spetsiaalne mõistekaardi tarkvara on selleks tööks igal juhul parem kui MS Word.

Õpetajana mõtlen, et teise ülesande võiks sõnastada natuke ümber. Praegusel kujul on antud ülesandeks teha võrdlev analüüs kahe erineva tarkvara kohta ning analüüsi osaks peavad olema mõistekaardid. Sõnastaks ümber nii, et ülesandeks oleks koostada kaks mõistekaarti kahe erineva tarkvaraga ning seejärel teha nende tarkvarade analüüsid. Kui ülesanne hakkab analüüsiga pihta, siis jookseb mul mõistus kohe kokku. 'Analüüs' on minu meelest üks natuke ebameeldiv mõiste ja kujutab endast kohati mingi sõnavahu kokkukirjutamist teemal, millest ma midagi ei jaga. Kui ma oma õpilastel lasen analüüse kirjutada, siis annan küsimused ette, et neil lihtsam oleks.

Võrdlus

Valisin võrreldavateks tarkvaradeks FreeMind'i ja VUE. Need tundusid olevat kuidagi sõbralikud - vabalt kasutatavad, kergelt paigaldatavad, arusaadavad. FreeMind'i pluss oli ka see, et tema kohta oli kaks kasutusjuhendit olemas.

FreeMind - töökeskkond silmale ilusam vaadata kui VUE, palju ilusaid lisavidinaid, aga mõistekaart ise ei tule nii ilus. Võibolla saab ilusa mõistekaardi, kui otsida ja vaeva näha, kuid vaikimisi kujuneb sealt välja kole, paljude jalgadega elukas.
VUE - töökeskkond ei näe üldse ahvatlev välja, aga väga ilus mõistekaart tuleb. Pole ime, et Ingrid Maadvere nimetab seda programmi võitjaks. Ilma juhendit kasutamata on võimalik üsna kiiresti aru saada, kuidas programm töötab ning kerge vaevaga saab ilusa mõistekaardi, mille abil lühidalt ja konkreetselt oma mõtteid väljendada.

Ingrid Maadvere testis erinevaid tarkvarasid selliselt, et koostas iga tarkvaraga ühe ja sama mõistekaardi. Põhjalikumaks testimiseks tuleks tõepoolest iga tarkvaraga koostada erinevat tüüpi ja erinevatel eesmärkidel koostatud mõistekaarte, nagu meie siin kursusel praegu teemegi. Igaüks koostab midagi vastavalt enda vajadustele ning nii saab lõpuks loodetavasti üsna hea võrdlusmaterjali kokku.

Ma saan asjast aru nii, et erinevad tarkvarad ongi loodud erinevate tööde, erinevate sihtrühmade jaoks. Nii on VUE hea kasutada siis, kui on vaja midagi kellegi teise jaoks ülevaatlikult ja kaunilt eksponeerida. FreeMind on võib olla hea kasutada pigem oma tarbeks. Nagu väidab kasutusjuhendi koostanud Irve - konspekteerimiseks, loengute planeerimiseks, tegemata tööde nimekirja koostamiseks, bakalaurteusetöö kondikava koostamiseks.

Kuna tööga seoses on parasjagu päevakorral õpetaja töökavade koostamine, siis koostasin mõistekaardid kommunikatsiooni mooduli õpetamise kohta vastavalt õppekavas ettenähtule.

Tegelikult, kui ma nüüd mõistekaardid valmis tegin, siis see inetu paljujalgne elukas on isegi ülevaatlikum ja informatiivsem, kuidagi selgem vaadata. Kui on palju harusid, siis ta sobib isegi ehk paremini. Nii et ikka - igaühele oma ja iga töö jaoks oma.

Mõistekaardid on nähtavad minu facebook'i albumist.

Allikad:
  • Freemind. http://sisalik.dragon.ee/2010/08/05/freemind/comment-page-1/
  • Maadvere, I. Idee- ja mõistekaartide tegemine - millist programmi valida. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/idee-ja-mistekaartide-tegemine-millist.html
http://moistekaart.blogspot.com/2011/06/teine-ulesanne.html

0 comments:

Post a comment