IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2019

Õpihaldussüsteemid – Tebo

27.12.2019 19:13 by Victoria P

Analüüsin õpihalduskeskkonda Tebo (www.tebo.me). Minu loodud kursus asub siin: https://www.tebo.me/profile/victoria-parmas





Tebosse kasutaja tegemine oli ülilihtne, nagu keskkond lubas, sai tõesti kahe minutiga tehtud, isegi kiiremini. Väljanägemiselt seekeskkond mulle eriti ei meeldi – on selline veidi lapsik. Enne kasutama hakkamist tuleb raketi pilt ja kiri „Seiklus las alata!“. Tundus kuidagi kohatu, ma ei oska küll õppematerjalide jagamist ja kursuse loomist kuidagi raketi ja seiklusega seostada.





Ja kohe aineteloetelu annab aimu, et üdiselt on see mõeldud üldhariduskooli ja kooli, kus on kursused, õpetajale. Täiskasvanuõppeks ei pruugi sobida, sest kõik on väga aine- ja klassipõhine.





Kursuste haldus ei ole selle süsteemi just kõige tugevam külg. Õppijate haldus – õpilaste gruppi liitmine ei toiminud. Ehk lisasin õpilase ja lootsin, et ta saab lisatud e-posti aadressil kutse liituda koos kursuse koodiga, aga seda ei juhtunud. Pidin õpilasele eraldi helistama ja ütlema, et liitu. Proovisin kasutada ka teist varianti ehk lõin õpilasele konto, aga ka seda kaudu ei saanud õpilane mingit teadet e-postile. Lisaks ei võimaldanud see keskkond lisada mul kursusele õpilasi eri koolidest, vaid automaatselt lisati õpilase nime taha Tallinna Ülikool, kuna olin teinud grupi Tallinna Ülikooli õpetajana. Kui õpilane tegi ise endale konto (tegi kogemata õpetaja konto), siis sai ta grupi liikmeks ja ma sain talle ülesandeid saata. Kui õpilane proovis teise gmaili aadressiga teha õpilase kontot, siis läks süsteem üldse katki ja ka pärast korduvaid proovimisi ei olnud võimalik enam midagi teha. Pärast registreerimise nuppu vajutamist tuli lihtsalt ette tühi lehekülg.





Õpilasele saadetud ülesanded




Ajakava – ajakava ei ole võimalik selles keskkonnas tekitada. Küll saab ülesannete saatmisel määrata, millises ajavahemikus õpilane seda ülesannet lahendada saab. Kui tähtaeg on möödas, ei pääse õpilane enam ülesandele ligi.





Õppematerjalid – õppematerjalide lisamine oli lihtne. Saab lisada eri tüüpi materjale: faile, kirjutada ise teksti, lisada linke. Saab otsida materjali ka teiste õpetajate materjalide hulgast.





Õppematerjalid ja ülesanded




Ülesanded – ka ülesannete lisamine oli lihtne, kuid selles keskkonnas ei ole väga palju võimalusi. On lünktesti tegemise võialus ja erinevad testid (ühe õige ja mitme õige valikvastusega, lühivastuse ja arvvastuse ning kontrolltöös ka avatud vastusega ülesanne). Näiteks ei leidnud ma võimalust, et saaksin koostada ülesande, kus on mitu pilti ja tuleb neid võrrelda. Kontrolltöösse ei olnud üldse võimalik pildifaili üles laadida. Alul tundus, et suuri faile ei saa laadida, aga ka 350 kB ei laadinud ära. Programm ei andnud ka veateadet ega hoiatanud, kui suuri pilte ta suudab üles laadida.





Valikvastustega test




Suhtlusvahendid – Õpilasele saadetud tagasisidet näeb ta ainult sellest keskkonnast. Samas sain ka õpetajana kontrolltööd lahendada ja n-ö endale ka tagasiside saata, kuid seda ei näinud ma kuskil. Jäi arusaamatuks, kuhu see saadeti. Foorumit ja õpilaste omavahelist suhtlust keskkond ei võimalda. Küll saab õpetaja valida, kas õpilased näevad teineteise saadetud vastuseid.





Hinded – saab määrata, mitu punkti mingi ülesanne annab ning keskkond võimaldab lihtsamat õpitulemuste analüütikat ehk näitab, kui palju on igale testis olevale ülesandele õigeid vastuseid antud. Segaseks jäi, kuhu saadeti veerus „Saada õpilasele tulemus“ olevale nupule „saada“ vajutamisel tulemused. Ühtki e-kirja ma ei saanud ning üleüldse lahendasin need ülesanded, olles sisse loginud õpetaja rollis.









Kokkuvõtteks nendin, et süsteem on küll lihtne, kuid minu hinnangul lõpuni välja arendamata. Mitme tegevuse puhul jäi segaseks, mis siis tegelikult toimus ja kuhu info läks. Lisaks on seal ka kirjavead.









Õpihaldussüsteemide artikli kokkuvõte





Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. 





Autorite eesmärk on tuua selgust sellesse, mis on õpihaldussüsteemid ja mis ei ole. Nende arvates kasutatakse seda mõistet sageli valesti. Autorite sõnul on õpihaldussüsteem raamistik, mis hõlmab kõike õppimisega seonduvat. See on justkui taristu, mis pakub ja haldab õppesisu,  hindab individuaalset ja organisatoorset õppetööd, koolituse eesmärke ja nende saavutamist ning kogub ja esitleb andmeid, et saaks õppimist paremini juhtida (Szabo & Flesher, 2002). Peale sisu pakkumise tegeleb õpihaldussüsteem ka kursuste registreerimisega ja haldamisega, puudujääkide analüüsi, jälgimise ja aruandlusega.





Autorid hoiatavad, et LMSi (Learning Management System – õpihaldussüsteem) ei tohiks segi ajada CMSga (Course Management Systems – kursuste adinistreerimissüstemiga). Viimane aitab õppematerjale veebi panna, siduda õpilasi kursusega, jälgida õpialste esitlusi ning vahendada juhendajate ja õpilaste suhtlust. CMSi näidetena toovad autorid Blackboardi, Angeli, Sakai, Oncourse’i ja Moogle’i. CMSi funktsioonid katavad vaid osa LMSi funktsioonidest.





Autorid toovad sisse veel ka sellise mõiste nagu Learning Content Management Systems (LCMS), mis on üsna sarnane LMSiga, kuid on suunatud õppesisule erinevalt LMSist, mis on suunatud õppijale ja organisatsioonile. Neid kaht süsteemi saab aga hästi liita, sest: “LMS pakub reegleid ja LCMS sisu”.





Veel aetakse aeg-ajalt autorite arvates LMS-i segi ka LOga (Learning objects). LO on korduvkasutatav väikseim sisu osa. Oluline on kasutada õpiobjektide loomisel standardeid, et need oleksid ühilduvad erinevate süsteemidega. Samuti aitab vahendeid kokku hoida avatud lähtekoodiga teenuste suurem kättesaadavus. Nii saavad sisu luua paljud, mitte ainult paar suurt firmat.





Kuna ühiskond on palju muutunud, siis on muutunud ka õppimine ja sellele esitatavad nõuded. Infoühiskonnas on muutunud oluliseks isikukeskne lähenemine ja paindlikkus ja õppimine väljaspool klasiruumi ja erinevas tempos. Infoühiskonnas ei ole ka õpetaja enam teadmiste allikas, vaid tema roll on juhatada õppija võimalikult hästi teadmiste juurde. Õpetajatest saavad pigem juhendajad, treenerid ja motivaatorid. Õppeprotsessi kohandamisel õppijale sobilikuks ongi suur roll tehnoloogial. Ja siin tulevadki mängu õpihaldussüstemid.





Loo lõpus esitavad autorid tabeli, kus on erinevad õpihaldussüsteemid ja võrdlus, mida miski süsteem sisaldab.





Viide kodutöö ülesandele.

https://victoriaparmas.wordpress.com/2019/12/27/opihaldussusteemid-tebo/

0 comments:

Post a comment