IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2019

Viies teema: nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad

05.11.2019 19:18 by Course Blog

Nutiseadmetel põhinevate õpikeskkondadega seoses kasutatakse sageli selliseid mõisteid nagu 1:1 arvutikasutus ja VOSK.


1:1 arvutikasutuse (ingl one-to-one computing) mõiste tuli kasutusele 2000. aastate alguses ning kirjeldab olukorda, kus iga õppija kasutab personaalset arvutit või nutiseadet. Chan et al. (2006) toovad välja 6 olulist võimalust, mida pakub 1:1 arvutikasutus:



  • kaasaskantavus;

  • sotsiaalne interaktsioon teiste kasutajatega läbi erinevate suhtlus- ja koostöörakenduste;

  • võimalus kohandada oma personaalne õpitee;

  • kontekstitundlikkus, mis põhineb õppija tegevuste logimisel ning selle põhjal sisu ja kasutajaliidese kohandamisel;

  • võrguühendus;

  • digitaalse ja füüsilise maailma vahel ühenduse loomine läbi sensorite jms kasutamise.


1:1 arvutikasutuse alal on erinevates maades läbi viidud hulk projekte ja uurimusi, millest annavad kokkuvõtliku ülevaate Islam ja Grönlund (2016). Oma artiklis toovad nad varasemate uurimuste põhjal välja 1:1 arvutikasutuse positiivsed mõjud õppijatele, õpetajatele, õpetamisprotsessile ning kooli ümbritsevale kogukonnale. Õppijate seisukohalt kaasneb Islam ja Grönlund (2016) põhjal 1:1 arvutikasutusega suurem kaasatus ja motiveeritus, parema kvaliteediga tööd, enesejuhitud õppimine, paremad uurimis- ja kirjutamisoskused, paremad arvutikasutusoskused, parem ligipääs sisule, parem kohalkäimine ja väiksem väljalangevus, rohkem aega iseseisvate tööde tegemiseks, parem tugi erivajadustega õppijatele ning süvendatud kognitiivsed oskused.


VOSK / BYOD (Võta Oma Seade Kaasa, ingl Bring Your Own Device) tähendab olukorda, kus õppijad kasutavad oma isiklikke nutiseadmeid. Song ja Kong (2017) uurisid VOSK lähenemise rakendamist kõrgkoolis ning pakuvad välja VOSK lähenemisega seotud lubavuste ja piirangute raamistiku. Lubavuste all toovad 13 VOSK lähenemise omadust, mis toetavad õpitegevuste läbiviimist personaalsete nutiseadmete abil. VOSK lähenemisega seotud piirangud jagunevad Song ja Kong (2017) järgi tehnilisteks, sotsiaalseteks ja personaalseteks piiranguteks.


Nutiseadmete õppetöös kasutamisega seoses on kõneldud ka m-õppest (ingl mobile learning). Kearney, Schuck, Burden ja Aubusson (2012) on uurinud m-õpet pedagoogilisest vaatenurgast ning toonud välja m-õppe teoreetilise raamistiku, mille kesksed komponendid on personaliseeritus, autentsus ja koostöö. Oma artiklis kirjeldavad nad praeguse raamistikuni jõudmist ning analüüsivad oma raamistikku aluseks võttes 6 mobiilõppe stsenaariumit.


Eestis on personaalsete digiseadmete kasutamine hariduses sisse kirjutatud Eesti elukestva õppe strateegiasse aastaks 2020 (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014), mille üheks viiest eesmärgist on digipööre elukestvas õppes. Selle saavutamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium käivitanud Digipöörde programmi.


* * *


Pühapäevasest kontakttunnist inspireerituna on teie ülesanne sel korral praktilist laadi. Valida on kahe ülesande vahel:


Variant A


Koostage nutirakenduste ratta rakenduste kasutamisel põhinev innovaatiline õpilugu. Õpiloo koostamisel võite aluseks võtta nutirakenduste ratta kodulehel avaldatud tunnikava vormi. Laadige tunnikava kas failina oma blogipostituse juurde või linkige Google Drivest. Oleme Maiaga ka tänulikud, kui te olete nõus jagama oma õpilugusid nutirakenduste ratta kodulehel.


Variant B


Koostage nutirakenduste ratta rakenduse juhendi.  Juhendi koostamine on üks oluline erialane oskus haridustehnoloogias. Juhendi koostamiseks kasutage rakenduse juhendi malli. Juhul kui nutirakenduste rattal leiate rakenduse, mis on saadaval ka veebi- versioonis, siis võib teha rakenduse  veebiversiooni juhendi.


Mõlemal juhul võiksite postitusse lisada ka oma üldised mõtted nutiseadmiste kasutamise kohta, arvamuse nutiseadmete ratta rakendusvõimalustest, ideed ratta edasiarendamiseks vms.


* * *


Keda huvitab põhjalikum teoreetiline lugemine 1:1 arvutikasutuse, VOSK ja m-õppe kohta, siis siin postituses viidatud 2012–2017 artiklid on minu silmis sobivad alguspunktid. See on kursuse viimane individuaalne blogimisülesanne ning detsembri alguse jätame rühmatöödele.


Viited


Chan, T.-W., Roschelle, J., Hsi, S., Kinshuk, Sharples, M., Brown, T., et al. (2006). One-to-one technology-enhanced learning: An opportunity for global research collaboration. Research and Practice in Technology Enhanced Learning, 1(1), 3–29.


Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf


Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016). An international literature review of 1:1 computing in schools. Journal of Educational Change, 17(2), 191–222. http://doi.org/10.1007/s10833-016-9271-y


Kearney, M., Schuck, S., Burden, K., & Aubusson, P. (2012). Viewing mobile learning from a pedagogical perspective. Research in Learning Technology, 20, 7–17. http://doi.org/10.3402/rlt.v20i0/14406


Song, Y., & Kong, S. C. (2017). Affordances and constraints of BYOD (Bring Your Own Device) for learning and teaching in higher education: Teachers’ perspectives. The Internet and Higher Education, 32(C), 39–46. http://doi.org/10.1016/j.iheduc.2016.08.004

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2019/11/05/viies-teema/

3 comments:

Kaja to Course Blog

07.11.2019 0:12

Ma eelmisel korral ei osalenud ja kohe on lüngad sees :) Kas ma saan aru, et peab valima kas praktilise ülesande (A , B) või artikli lugemise-analüüsimise vahel või peaks tegema mõlemat?


Ühtlasi tuli mul hommikul mõte, mida võibolla saaks rakendada mõnel järgmisel kursusel (sõltub muidugi teostatavusest ja kas laiemat huvi on). Mulle tundus, et väga mugav oleks võimalus, kui lugemiseks välja pakutud artiklite juures oleks ka koht, kuhu igaüks saab märkida, mis artikli kohta ta luges-kirjutas (ilmselt enamik meist käib oma postitust koostades “kodutöö” postituse linki niikuinii kopeerimas, siis poleks ehk liiga suur vaev lisada ka artikli taha oma nimi (juhul kui postitusse oleks võimalik luua selline visuaalselt kergesti haaratav ning osalejate poolt täidetav tabel?). Loomulikult võib ka mõni peen automaatika (EduFeedrisse) kokku koguda, kes mis artiklit on kommenteerinud.

Kerge lisatöö/ebamugavus kasutajale võimaldaks aga seda, et oleks kiire ülevaade, kes on kirjutanud postituse mõnest teisest artiklist kui ma ise. Üldiselt on teisi artikleid lugenud osalejate postitused oma tööst rohkem eristuvad kui sama artikli lugemise korral. Hetkel olen ma päris tihti märganud, et sattun ikka samade artiklite otsa, mida ise olen lugenud (need on võibolla siis olnud ka kõige popimad?).

Lisaks annaks see põhimõtteliselt ka kõige kiirema ja ülevaatlikuma pildi õppejõule, mis artikleid on loetud ja kui suures mahus. Äkki on põnev teada? :)

Pirgit to Course Blog

07.11.2019 16:59

Mina saan aru, et ikka praktiline ülesanne on vaja teha, kas siis A või B, ise valid :) Lugeda võid niisama juurde, enda jaoks :) Aga selle sinu ideega olen mina küll päri!

Kaja to Course Blog

15.11.2019 0:09

Mina annan (tagasihoidlikult) teada, plaanin teha juhendi ComicStrip apile, aga paraku esitan ma selle uuel nädalal , hiljemalt 24.novembriks.

Post a comment