Haridustehnoloogia praktika

Praktika aruanne

10.12.2013 23:36 by Ruth Randoja

http://htpraktika.wordpress.com/praktikaaruanne/


Minu vaatluspraktika toimus Tallinna Ülikooli e-õppekeskuses, kus põhiline vaadeldav oli haridustehnoloog Veronika Rogalevits , keda jälgisin kahel päeval. Tutvusin ka keskuse muude tegemiste ning tegijatega.


Põhipraktika toimus Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis ning juhendajaks Piret Lehiste rakendusinformaatika õppekava juht, osakonna juhataja.


Praktika eel seadsin endale eesmärgiks põhikohaga töötavate õppejõudude intervjueerimise ning seejärel vastavalt tulemustele nõustamise – nii grupi- kui individuaalnõustamise, õpiobjektide osas vajaduse väljaselgitamise praktikaülesannete valguses:



  1. uue tehnoloogia v keskkonna tutvustamine;

  2. nõustamistehnikate rakendamine;

  3. õppedisaini ülesande täitmine.


Mittepraktiseeriva haridustehnoloogina oli minu ootuseks tundma õppida haridustehnoloogi päriselu, proovida kätt  konkreetses keskkonnas vajaminevate haridustehnoloogiliste ülesannete täitmisega ning testida koolis kogutud teoreetiliste teadmiste ning meie õppekava kokkukõla reaalelulise situatsiooniga.


Pean juba alguses enesekriitiliselt nentima, et minu praktika ei kujunenud ülearu aktiivseks ning praktikaülesannete jaoks sobiliku teema või nö põhjuse leidmiseks tuli kohati pead murda, mida teha ja kuidas, et minu tegevustel oleks praktiline ning uut kvaliteeti pakkuv sisu.


Haapsalu kolledžis õpib 2013/2014 õppeaastal (seisuga 01. september) 246 üliõpilast. Õpitavad  erialad on kolledžis olnud alustamisest saati muutumises. Praegu õpetatakse päevaõppes klassiõpetajaid (äärmiselt kahju, kuid järgmisest aastast sellele erialale enam vastuvõttu ei toimu) ja rakendusinformaatikuid, tsükliõppes tervisejuhte, liiklusohutuse spetsialiste ning käsitöötehnoloogiat ja disaini. Päevaõppes õpib 88, tsükliõppes 141 tudengit ja õpetajate ümberõppes (inglise keel) 17 õppijat.


Koosseisulisi õpetajaid/lektoreid on päevaõppes 5 – neist 2 multimeediumi lektorid ning  minu praktikat juhendama nõustunud Piret Lehiste, kes on ühtlasi  rakendusinformaatika õppekava juht ja osakonna juhataja. Lisaks neile 2 emakeele didaktika lektorit. Tsükliõppe osakonnas on 6 koosseisulist lektorit ning külalislektorid, kes saabuvad Tallinnast või mujalt kohale vaid oma loenguks.


Haridustehnoloogi kolledžis pole. Õppematerjalide hoidmiseks kasutavad õppejõud kinnist „sahtlit“, kuhu pääsevad tudengid oma TLU kasutajaga.


2013-12-13_1554


KTD osakonnal on oma WordPress blogi, kuhu  postitatakse pilte, videoid ja talletatakse õppeprotsessi, tegu on omalaadi kursusteülese eriala eportfoolioga. Karjuv vajadus eraldi haridustehnoloogi järele näis tõesti puuduvat – kuna majas õpetatakse IT-eriala (multimeediumi kallakuga), on pidevalt käeulatuses vajalik tehniline IT-kompetents, metoodilist abi ja nõu tehnoloogia võtmes,  saab Piret Lehistelt, kes on töötanud välja  jaanuarist alustava haridustehnoloogia täienduskoolituskursuse.


Osalesin tudengina ühe koosseisulise (Mehis Küla – erialane arvutiõpetus)  ning ühe külalislektori  (Triinu Jesmin – kirjeldav andmeanalüüs) loengus ning mõlemad kasutasid ülesannete postitamiseks sahtlit, Mehis laskis ka oma kodutööd tudengi omanimelisse kausta koguda. Koosseisuliste õppejõudude hulgas on olemas vähemalt üks Moodle’i kasutaja, külalisõppejõudude osas kindlasti rohkem.


Oma praktika alustamiseks intervjueerisin kahte emakeeledidaktika lektoriga, kes olid nädala sees kohal ning „käepärast“ ning valmis osalema minu tegevustes.


Selleks koostasin  küsimustiku, võttes aluseks õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli hinde A.


Tulemuseks sai metoodikakeskne küsimustik, mis püüab eelkõige kombata, kuidas õppejõud tunde läbi viib ning milliseid vahendeid ta võiks vajada, et oma õpieesmärke paremini täita, tööd lihtsustada ning õpetamisprotsessi kaasaegsemaks ja atraktiivsemaks muuta. Intervjueerimise tulemusel sain enda arvates päris head kasutajaprofiilid, millega edasi töötada.  Õppisin intervjuude küsimustiku tegemise ja läbiviimisega seda, et haridustehnoloogiline kaardistamine toimib paremini inimesi individuaalselt küsitledes, ka õppejõu teadmisi kompav eeltöö võiks olla tehtud, ehk päris sama küsimustikku ei saa kasutada erineva tasemega õppejõudude puhul.


Nõustamistehnika ülesannete raames toimus kvalitatiivuurimustöö programmi Nvivo grupikoolitus (liiklusohutuse osakonna lektori ning klassiõpetajate õppekoordinaatori initsiatiivil),  digitahvli võimaluste ühisproovimine, mis kvalifitseerus individuaalnõustamiseks,  pilditööriistade individuaalnõustamine, Creative Commons litsentsimisvahendi tutvustus e-posti teel ja mitmes etapis toimunud WordPressi nõustamine, mis peaks päädima jaanuaris WordPress kursuse avanemisega.


Kolmanda põhiülesandena tuli koostada juhend. Praktikajuhendajaga peetud läbirääkimiste  tulemusel, otsustasin luua alustusjuhendi WordPress õpiblogi ülesseadmisel Haapsalu Kolledži HT täienduskoolitusel osalejatele. Juhend ise asub siin. Püüdsin järgida Merrilli mudelit lähtudes reaalelulisest vajadusest luua täienduskoolituse kursusel endale õpiblogi, mida hakatakse kasutama õppetöös eelkõige õppejõu antud ülesannetele vastuspostitusteks. Probleemide või ülesannete arengu osas toetusin enda kogemusele WordPressi kasutajana. Viisin läbi ka kasutajatestimise Morae keskkonnas, mis  ühelt poolt õnnestus, kuid  teisalt ebaõnnetus, kuna resultaat-file millegipärast Morae Manageris ei avanenud.


Praktika lõpetas põhjalik tutvumine kolledži IPadide ja Iphone´iga, kui valmistasin neid ette kaheks koolituseks: Piret Lehiste inglise keele didaktika tunniks ning Mall Vainola keskkonnaameti ja looduskeskuste töötajate täienduskoolitusele.


Rääkides lõpetuseks oma praktikaootustest:  tundma õppida haridustehnoloogi päriselu, proovida kätt  konkreetses keskkonnas vajaminevate haridustehnoloogiliste ülesannete täitmisega ning testida koolis kogutud teoreetiliste teadmiste ning meie õppekava kokkukõla reaalelulise situatsiooniga, võin öelda, et minu praktikaeesmärgid on täidetud. Vaatamata sellele, et kolledžis puudub praktiseeriv haridustehnoloog, sain siin aimu, kuidas saab toe ja nõustamisega suunata õppejõude oma tööd optimeerima IT-vahenditega, kuidas saab tekitada haridustehnoloogi töös nii vajalikku kontakti, adusin kuivõrd nõudlik ning pidevat panustamist nõudev amet see on. Lisaks mõistsin, et ka haridustehnoloogi teadmus on kumuleeruv, et juhendite tegemine ning vahendite tutvustamine on seda lihtsam, mida rohkem neid teha, kuigi vahendid võivad muutuda uskumatult ruttu kasutuks digitaalmaailma pideva muutumise tõttu, võib loota interaktsioonimaailma kasutatavusheuristikute paranenud järgmise tõttu mustrite tekkimisele. Eriti pean siin silmas heuristikut: Consistency and standards: Users should not have to wonder whether different words, situations, or actions mean the same thing. Follow platform conventions.


Mis puutub koolis kogutud teoreetiliste teadmiste ning meie õppekava kokkukõla reaalelulise situatsiooniga, siis teadagi,  käsitööoskuste andmisele magistriõpe ei keskendu. Ja ometi tunnen puudust just neist – mulle näis, et Merrilli mudeli järgi juhendi tegemisel jäi mul tuum tabamata, lisaks tunnen, et täiskasvanute koolitamine on veel tundmatu põld ning et palju olulisem tehnilistest vidinatest on üldhariduses õppijakeskne metoodika ning kõrghariduses vastupidi (näib mulle), on tehnilised vidinad ja igat sorti õpikeskkonnad kuidagi ebaolulised– nii et praktika tulemusena on tekkinud haridustehnoloogiline identiteedikriis :). Sellele on kaasa aidanud varasemalt loetud-vaadatud  artiklid ja videod uue pedagoogika teemal, Martin Sillaotsa magistriteemana väljapakutud teemale „Innovaatilised õpimeetodid” mõtlemine, jutuajamised Piret Lehistega ning tema artikkel. Samas ennustab iga kriis millegi uues algust, loodetavasti siis seekord minu isiklikus arengus.


Paralleelselt praktikaga toimunud kursustest on mind enam kõnetanud Sirje Virkuse teadmusjuhtimise loeng,  mis on aidanud  teatud tegevusi ja protsesse teadlikumalt tajuda ning mõtestada.


Lõpetuseks tahan tänada praktikaõppejõudu üliheatahtlike kommentaaride  ja juba ette mõistva suhtumise eest.


http://rrandoja.wordpress.com/2013/12/10/praktika-aruanne/

0 comments:

Post a comment