Haridustehnoloogia praktika

Põhipraktika tegevused ja analüüs

17.11.2013 22:43 by Kristi Jaason
Ülesanne

 4.--10. november

Sellel nädalal keskendusin veebiraamatute koolitusel tutvustatud vahenditele juhendite loomisele. Book Creatori ja Story Buddy 2 jaoks kasutasin ekraanisalvestusäppi bContext ning 7notes HD jaoks koostasin kirjaliku juhendi. Juhendid on vajalikud, et koolitusel osalejad saaksid vajadusel õpitut meelde tuletada ja samuti on neid vaja õpetajatele, kes koolitusel ei osalenud. Õpetajatele teeb juhendid kättesaadavaks Lilleküla gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild.

Videojuhendite salvestamine võttis üsna palju aega, sest pidin hea tulemuse saavutamiseks ikka ja jälle otsast peale hakkama. Küll läks keel sõlme, küll jäi midagi olulist vahele... Usun, et kui kogemust rohkem koguneb, saan juhendid salvestatud lühema ajaga.

7notes HD juhendi koostasin selle sama vahendiga ja juhendi kirjutamine võttis tunduvalt vähem aega võrreldes videojuhendiga. Samas pidi hästi läbi mõtlema, kuidas juhendada vahendit kasutama ilma, et seda saab video abil demonstreerida. Üldiselt sobib ja meeldib mulle rohkem kirjalikku kui videojuhendit teha.

Kõigi kolme juhendi loomisel tuli teha valikuid, et milliseid raamatukoostamise äpi võimalusi tutvustada, sest kõiki peensusi ei ole minu arvates mõtet juhendisse panna. Juhend peaks olema optimaalse pikkusega--videojuhend 5-10 minutit--ning samas piisavalt põhjalik, et õpetaja vahendi kasutamisel hätta ei jääks. Püüdsingi juhendite koostamisel neid aspekte silmas pidada ja selles osas oli kindlasti abiks ka koolituselt saadud kogemus ehk millega osalejad lihtsamalt hakkama said ja millega nad rohkem juhendamist vajasid.

Juhendid:
Story Buddy 2
Book Creator
7notes HD


11.-17. november

11. novembril kohtusin Tartus kirjastus Maurus toimetaja Mirjam Puumeistriga. Rääkisime gümnaasiumiastme ajaloo e-õpikust ja kohtusime Vikipeedia Eesti juhatusega.

Mauruse e-õpiku kontseptsioon on lihtne: arendada paberõpiku sisu täiendades seda internetist kättesaadava taaskasutatava infoga. Seega leiab nende e-õpikust lingitud viiteid Vikipeedia eestikeelsetele artiklitele, YouTube’i videoklippidele, ERRi ajalooalastele raadiosaadetele, Google mapse jms. E-õpikut kasutavad õpetajad peavad arvestama sellega, et mitte kõik raamatus olev materjal ei ole kohustulik tunnis läbi võtta, vaid osa materjali võib jätta iseseisvalt tutvumiseks õpilastele, kes ajaloo või käsitletava teema vastu sügavamat huvi tunnevad.

Kuna taaskasutava info näol on tegemist muutuva sisuga, peab toimetaja sellel pidevalt silma peal hoidma jälgimaks nt kas kõik lingid toimivad. E-õpik on pidevas arengus ja alates selle ilmumisest septembris on raamatusse sisse viidud parandusi ja muudatusi, kusjuures ka õpetajatelt ja õpilastelt saadud tagasiside põhjal. See on kindlasti üks aspekt, millega e-õpikuid koostavad kirjastused peavad arvestama--nende toimetamine ja täiendamine on järjepidev protsess. Samas on sisu täiendamise võimalus üks e-õpiku eeliseid paberõpiku ees. E-õpiku veebikeskkonnas saab koguda andmeid, et milliseid materjale kasutatakse (klikitakse) rohkem ja milliseid vähem. Selle info analüüs aitab õpiku täiendamisel rõhku panna just nendele teemadele ja materjalidele, mis õpilasi ja õpetajaid rohkem huvitavad.

Selleks et Mauruse e-õpik oleks erinevate seadmetega kasutatav, asub see veebikeskkonnas (wordpressi platvormil). Õpiku kasutamiseks peavad õpilased ja õpilased keskkonda sisse logima.

Mirjami sõnul ilmnes e-õpikut tutvustavatel seminaridel Tallinnas ja Tartus, et õpetajaid on väga erinevaid. Mõned tundsid end (tahvel)arvutis e-õpiku keskkonda kasutades mugavalt, samas kui teiste jaoks oli see võõrastav. Siin vajavad õpetajad kindlasti haridustehnoloogi tuge.

Õhtupoolikul kohtus Mirjam Vikipeedia Eesti juhatusega, kus arutuse all oli Vikipeedia sisu ja selle täiendamine, et e-õpikus viidatud Vikipeedia artiklid oleksid piisavalt mahukad ja et toimetaja saaks viidata kõigile õppekavas esinevatele märksõnadele ja mõistetele. Vikipeedia Eesti juhatus kiitis muuseas mõnede Tallinna ülikooli õppejõudude algatust, kes lasevad tudengitel kodutöö raames Vikipeedia artikleid kirjutada. Üks võimalus Vikipeedia ajalooalase sisu täiendamiseks ongi suunata seda tegema ajalootudengeid. Samas peab tunnistama, et korraliku artikli kirjutamine nõuab teadmisi entsüklopeedilise teksti kirjutamise kohta (Vikipeedia artikkel ei ole referaat!) ja Vikipeedia keskkonna tundmist.

Mirjam Puumeistriga kohtumise põhjal teen kaks peamist järeldust. Esiteks ootab mind magistritöö raames e-õpiku näidissisu koostamisel ees palju tööd ja vaeva. Võimaluse korral võiksin baasiks võtta mõne olemasoleva paberõpiku. Teisteks paistab, et haridustehnoloogi tööpõld on lai. Teatavasti on HTMil eesmärk luua aastaks 2015 e-õpikud igale õppeainele ja kuigi pole täpsustatud, millised on ministeeriumi nõudmised e-õpiku formaadile ja sisule--vastust sellele küsimusele pole antud ka õpikukirjastustele--siis e-õpikute koolijõudmisel vajavad aineõpetajad kindlasti haridustehnoloogi nõu ja tuge.

See sai nüüd veidi pikem postitus, aga panin kohtumise Mirjamiga oma lõputöö jaoks põhjalikumalt kirja.
http://kristiopiblogi.blogspot.com/2013/11/pohipraktika-tegevused-ja-analuus.html

0 comments:

Post a comment