Haridustehnoloogia praktika

2. vaatluspraktika – mida vaatasin. Eliko

09.10.2013 22:15 by Elo Sepp

Vaatluspraktikaks püüdsin leida erinevaid monitooringuga seotud lahendusi, mida saaks jalgpallis kasutada. 9. oktoobril käisin tutvumas kiirenduse ja liikumise mõõtmise võimalustega Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuses. Eesti teadurid tegelevad tarkvaralahenduse SmartMes loomisega ja soovivad katsetada, millistel aladel võiks olla kiiruse ja liikumisanduri kasutamisest abi olla.


Kõigepealt tegi Alex planki harjutust ja pärast sai vaadata graafikult, millal keha asend muutus, millal korrigeeris. Kui harjutusel on oluline õige asend, siis antud lahendus võimaldaks anda infot treenerile, kui harjutuse kasulik aeg on täis.

Kas lihaste värin näitab, et nad on aktiveeritud ning hakkasid tööle ja see on hea? Või see näitab väsimust ja võiks harjutuse lõpetada? Loodan saada spordibioloogia aines sellele küsimusele vastuse, samuti kas harjutust on mõtet teha edasi, kui keha asend vajub ära. Kas üldine kehaline vastupidavus suureneb ikkagi või vales asendis harjutus lihtsalt väsitab ja tulemust ei ole? Kas on kasulikum teha harjutust õiges asendis, lühema ajaga ja tsükliliselt või pigem pingutada pikemalt ja ühe korraga, keha asendit korrigeerides (näiteks anduri piiksuga)?


Teise harjutusena tegi Alex hüppeid. Ka seal võiks olla andurist kasu, kui ta annaks märku soorituse erinevusest. Kui on ette kirjeldatud, milline hüpe peab olema, siis saab näiteks piip-piip anda märku, kui tuleks rohkem pingutada. Efekt oleks siis kui trenni lõpus harjutust tehes püüda sama kvaliteetseid hüppeid teha kui trenni alguses. Trennis annaks andur märku, kui tuleb veel pingutada, siis mängu lõpus ehk töötab juba lihasmälu.

Arutasime omavahel veel, kas saaks kiirendusandurit kasutada lisaks harjutuste tegemisele ka testimisel – joonejooksud, spurdid ja mujal.


Kolmandaks olid puusaliigesest jalaringid. Selles harjutuses oli graafikul hästi näha kehaasendi muutus. Seega jälle võimalik harjutada koos anduripoolse tagasisidega – praegu saime seda vaadata ekraanil graafikust.

Kehaasendi jälgimisest võiks olla palju kasu näiteks ravivõimlemises seljahädade korral. Väga oluline on õige asendi sisseharjutamine. Üks variant võiks olla anduri laenutus, kuhu on sisse salvestatud erinevate harjutuste õige kehaasend.


Lõpetuseks tegi Alex veel hüppeid teise anduriga. Siis saime vaadata videopilti sünkroonselt graafikuga, valides erinevaid mõõdikuid graafikusse. Millise nurga alt (üks joon graafikul) oli kõige enam erinevust näha.


Teaduritel oleks hea meel, kui treenerid annaksid teada, millistel harjutustel nad sooviksid saada lisateavet oma silmaga nähtule.  Harjutuse soorituse täpsus, keha asend näiteks uue harjutuse õpetamisel grupile. Mis on treenerile oluline, hüppe kõrgus või kiirendus või ka hüppel kehaasend või hoopis midagi muud, mille peale meie ei tulnud. Loodan, et näidates Alexiga tehtud videonäiteid koos graafikutega mõnele treenerile, saame vastuse, kas jalgpallitreenerid võiksid tunda huvi selliste tehnikavidinate vastu. Millistes harjutustes saaks kasutada, kui tihti, testimistel või treeningutel, millist infot saada tahaksid. Kas on vajadust ja soove…



puusaringid
hüpe
plank
õhus
http://elolee.wordpress.com/2013/10/09/vaatluspraktika-1/

1 comments:

Kairit to Elo Sepp

12.10.2013 13:06

Tänan, Elo. Mul on endiselt hea meel, et sa tegeled praktika raames nende asjadega, mille puhul tunned, et need sind aitavad ja toetavad. Võhikuna on huvitav neid sissekandeid lugeda. Suur tänu.

Post a comment