Haridustehnoloogia praktika

Uurimismeetodid 5.10.13

06.10.2013 11:20 by Ruth Randoja

Taimi tehtud :) , aitäh!


23 minutes ago


Struktuur


Sissejuhatus


Teema arendus


Teoreetiline raamistik ja hüpoteesid


Uurimustöö metodoloogia


Analüüs ja tulemused


Tulemuste arutlus ja kokkuvõte


Kokkuvõte


Tänusõnad, järelsõna, viited


 


Mis on uuringu valdkond, juhtmõte ja teema?


Uuringus analüüsitakse õpetajate poolset e-õppe vastuvõttu (omaksvõttu) kutseõppeasutustes (vocational secondary) ja rakenduskõrgkoolides Eesti raames. Nimetatud analüüs on koostatud 2007. aasta küsimustiku alusel. Käesoleva uuringu teoreetiline raamistik on inspireeritud Everett Rogers`i innovatsiooni levimise teooriast (teooria, mis uurib, miks, mil viisil ja kui kiiresti uued ideed ja tehnoloogiad kultuuris levivad – Everett`i raamatust aastast 1962).


Ilmneb, et on olemas statistiliselt kaalukas erinevus innovaatorite ning ülejäänute vahel („adopter“ grupp ehk ülevõtjad või omandajad, sõnast „adopt“) varem nimetatud õpetajate hulgas („VET tasemel õpetajad“ ehk kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õpetajad, VET tuleneb sõnadest Vocational Education and Training). On näha, et VET õpetajate töökeskkonna kontekstis ilmneb mitmedimensionaalne innovatsiooni lünk, mis hõlmab lünki nii e-õppe tööriistade, oskuste ning teadmiste, juurdepääsu ja toe alal. Innovatiivsuse mudeli põhiselt on nimetatud aspektid aga uuenduslikkuse ettekuulutajad (seega nende puudumine tähendab ka uuenduslikkuse ja selle potentsiaalse võimalikkuse puudust), e-õppe oskuste areng ja uuenduslikkus on omavahel lähedalt seotud.


Käesolev uuring on selle poolt, et kuigi üks e-õppe arendamise väljakutseid on pakkuda õpetajatele pidevat ning asjakohast koolitust ning panustada olemasolevate tugisüsteemide arengusse, siis tuleks märgata, et erinevate „adopter“ gruppide jaoks õpetajate seas tuleks rakendada erinevaid strateegiaid ning teotuse skeeme, kuna erinevate gruppide väärtused ning iseloomud võivad erineda. (ilmselt tahetakse öelda, et kehtiv süsteem ei tohiks olla liiga kitsapiiriline ja peaks arvestama kõigi vajadustega… blablabla )


Paljudes riikides on IT infrastruktuur viimaste aastatega kõvasti arenenud ning enamikes Euroopa riikides on ligi kõigil 8. klassi õpilastel juurdepääs arvutitele ning internetile kooli kaudu. Seega väidavad osad autorid, et kuna e-õpe on muutumas osaks igapäevasest elust pea kõigi haridustasemete juures, siis pole tegu enam innovatsiooniga. Õpetajate poolset e-õppe alakastutuse probleemi laialdaselt arutatud, ometi on rahvuslike õpetajate e-õppe alalise arendamise programmide mõju jäänud tagasihoidlikuks.


Eestis on nimetatud digitaalsed oskused õnneks loetud, kui olulised väärtused, mida kasvatada. Töökoha leidmine, õppimise perspektiivid, sotsiaalne liikuvus, aktiivne kodanikukohuse täitmine, juurdepääs avalikule teabele – kõik on olulised eelised, mida inimesed ning seeläbi ka riik peaksid omama. Seeläbi on ka erinevate poliitiliste jõudude vahel suurel määral üksmeel, et IT areng on oluline nii riigile kui üksikisikule.


 


Olulisemad allikad


Anderson, R. E., & Plomp, T. (20 08). National contexts. In N. Law, R. J. Pelgrum, & T. J. Plomp (Eds.), Pedagogy and ICT use in schools around the world. Findings from the IEA SITES


200 6 study (pp. 37 – 66). Springer/Comparative Education Research Centre, The Univer



http://rrandoja.wordpress.com/2013/10/06/uurimismeetodid-5-10-13/

0 comments:

Post a comment