Haridustehnoloogia praktika

Innovatsioonitehnoloogiad. 1. kodutöö: essee

05.10.2013 21:51 by Ruth Randoja

Toote- ja paradigmainnovatsioon kosmeetikatoote näitel ehk Eesti nokitseb


Kuna lõpetasin töösuhte ühe haridusasutusega augustis ning asun järgmises haridusasutuses tööle esmaspäeval, võtsin endale vabaduse eemalduda selle essee kirjutamise ajaks haridustehnoloogiast ja -süsteemist ning kirjeldada meie pere lähiringi kuuluva inimese innovaatilist biokeemia valda kuuluvat tootearendust mikroettevõtjana.


Innovatsiooni juhtimine on olemuslikult raske või riskantne: enamik uutest tehnoloogiatest ei realiseeru toodete või teenustena ning valdav osa tooteid ja teenuseid pole äriliselt edukad. (Joe Tidd, 2005).  Lähenemine innovatsioonile on sageli ettevõttepõhine ning sõnaga „innovatsioon“  seonduvad pigem kõrgtehnoloogilised suurettevõtted, popid tehnikavidinad ning tehnoloogiliste uudistoodete kiire omaksvõtt kasutajana. Innovatsiooni eestikeelne sünonüüm „leiutamine“, seondub eesti keeles vast kiiremini uuendusmeelsuse ning karbist väljas mõtlemisega. Nagu öeldakse Eesti Leiutajate Liidu koduleheküljel, on tänapäeval kõik inimesed potentsiaalsed leiutajad ning seega peaks Eesti olema miljoni leiutaja maa. (Eesti Leiutajate Liit, 2013) Kui meist ka igaüks ennast leiutajaks lugeda ei saa, siis mõnda nokitsejat tunneb igaüks, kuna Eesti ongi täis põnevaid tüüpe, kelle peas liigub igapäevaselt innovaatilisi ideid, millest kasutusse jõuab paraku väga vähe.


Raul on Võrumaalt pärit mees, kes aastatel 1976-1988 õppis Tartu Ülikoolis biokeemiat ning kelle töömehetee on väga kirju: Kuusalu kolhoosi abiettevõtte Estron allosakond BioEstron, Keemilise ja Bioloogilise füüsika instituut aspirant ja nooremteadur, Helsingi Ülikooli Keskhaigla Translantatsiooni laboris tutkija e teadur, Kohtuarstliku Ekspertiisi büroo Kriminoloogia labor, osakonna juhataja, NordBioChem teadus- ja arendusjuht…. Kõige selle taustal on Raul püüdnud alati tegeleda ettevõtlusega, kirjutada projekte ja nö leida oma toodet. Juba 80-ndatel tundis Raul huvi kosmeetika vastu ning püüdis töö juures silmavärve valmistada – mõned Rauli kosmeetikatooted jõudsid tarbijateni ka läbi kooperatiiviputkade ja laatadel. Rauli viimane, taas kosmeetikavalda kuuluv teaduspõhine inkrementaalne tooteinnovatsioon on looduslik küünelakieemaldaja, mis ei ole atsetooni baasil ja mürgine, kuid võtab vaatamata sellele küünelakki maha (põhietteheide mürgitutele küünelakieemaldajatele) ning tootearenduse käigus ka enam ei lõhna ebameeldivalt (ebameeldiv lõhn on enamuse atsetoonivabade toodete puudus).


Raul: „Algtõukest töötava lahenduseni viis, nagu tavaliselt, üsna kiira-kääraline rada. Kemikaali(de) oivalised omadused, mis väljenduvad keskkonnasõbralikkuses, kasutusmugavuses, veeslahustuvuses jms, võivad nii mõnigi kord leida mittekasutamist lihtsate subjektiivsete põhjuste tõttu. Antud juhtumil osutus selleks asjaolu, et piimhappe eltüülestri lõhn (küll mitte intensiivne ja ka mitte ärritav) osutus naistele mittevastuvõetavaks. Garaažilõhn, õlihais jms olid enamlevinud epiteedid, mis esmane kompositsioon pälvis. Lõhna varjestamisele kulus oma aeg, nii võimalikult looduslike komponentide baasil segude väljatöötamisele kui ka järgnevale testimisele potentsiaalsete kasutajate hulgas. Selgus, et lõhnateadus on selline valdkond, kus on piiratud finantsvahendite tõttu kööginurgas arendades raske head tulemust saavutada. Seetõttu sai valitud käegakatsutavam tee ning olemaolevate kogemuste alusel ja erinevatele infokogudele toetudes etüül-laktaadi kui lõhnaallika asendamine teiste loodussõbralike kompostiitidega. Kuigi mitmed allikad väitsid, et alkoholid on võimelised hüdroksükarboksüülhapete estrite lõhna varjestama, ei saanud alkohole erinevatel (tehnilised, füsioloogilised) põhjustel mõjuval määral kasutada. Seetõttu tuli otsida asendusi, mis ei oleks intensiivse lõhnaga, ei oleks mürgised, ei oleks ülemäära kallid, oleks suhteliselt kättesaadavad ja sealjuures ka „rohelised“. Peale mõttelisi manipulatsioone ja katsetusi ning järgnevaid testimisi jäid sõelale propüleenglükooli eetrid. Toime, hinna, lõhnasobivuse ja muude parameetrite alusel langes valik dipropüleenglükooli metüül-eetrile. Lisaks küünt/nahka niisutavad komponendid ja looduslik lõhnaaine ning laiemaks testimiseks sobilik segu saigi valmis.“


Niisiis, olemas on toode:  green-washed küünelakieemaldaja, mille turundamisel on oluline osa ka paradigmainnovatsioon – teavitada potentsiaalseid kasutajaid atsetooni baasil tehtud küünelakieemaldajate kahjulikkusest ning looduslike küünelakieemaldajatest eristumine ebameeldiva lõhna puudumise tõttu. Kuidas jõuaks Rauli innovaatiline toode tarbijani?


Väikeetevõtjana ei ole Raulil võimalust korraldada massiivset turunduskampaaniat. Seda, kas otsekontakt ilusalongidega on protsessiinnovatsioon või mitte, väita ei julgeks, igal juhul on Raulil plaanis leida POC – Proof of Concept – jaoks ehk toote katsetamiseks mingi hulk ilusalonge, kes hakkaksid tema toodet klientide peal proovima ja nende kasutajatelt saama tagasisidet. Loodetavalt positiivse tagasiside korral, referentside tekkides peaks Raul otsima ja testima eri otstarveteks (salongid ja individuaaltarbijad) sobivaid pakendeid (sobiva mahu, kuju, doseeringuga jms).


Seejärel juba äriplaani kirjutamine: toote turg,  tehnoloogia, areng, tootmine, turundus, personali- ja finantsprognoosid koos ootamatuste analüüsi ning ajakava ja rahastamise vajaduse suhtes – kasutada rahastamisvõimalusena kas fonde või eraisikuid (perekond ja sõbrad) või leida võimalus saada hakkama isiklike säästudega. Toote areng ajas: võiks tekkida terve toote perekond rohelisi ning mürgituid küünehooldusvahendeid – hoida toodetevahelist sünergiat ning ära kasutada tootearenduses sissetöötatud turundus- ja müügikanaleid.


Nö toanurgas ja põlve otsas leiutatud tootega väikeetevõtjana ja puuduliku rahastusega tarbijateni jõudmine on igas etapis innovaatiline protsess,  tõeline kübaratrikk, mis nõuab tegijalt suurt paindlikkust ning  võimet näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada.


Kasutatud kirjandus:



  1. Eesti Leiutajate Liit. (2013). Allikas: http://www.leiutaja.ee/doc/Toomkoolitus/LeiutuskoolitusVKE.PDF

  2. Joe Tidd, J. B. (2005). Innovatsiooni juhtimine. Tallinn: Pegasus.


 



http://rrandoja.wordpress.com/2013/10/05/innovatsioonitehnoloogiad-1-kodutoo-essee/

0 comments:

Post a comment