Haridustehnoloogia praktika

Teadmusjuhtimine 2. kodutöö

04.10.2013 13:18 by Ruth Randoja

  Ülesanne 1:


1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur



  • teadmusjuhtimise põhikomponendid on teadmusjuhtimise protsessid ja süsteemid.

  • teadmusjuhtimise protsesse on neli, millest igaüks sisaldab alamprotsesse:


a)      teadmiste avastamine


(i)     kombineerimine


(ii)   sotsialiseerimine


b)      teadmiste kogumine


(i)     eksternaliseerimine (hajutamine)


(ii)   internaliseerimine


c)      teadmiste jagamine


(i)     sotsialiseerimine


(ii)   vahetus


d)     teadmiste rakendamine


(i)     suund


(ii)   kord



  • organisatsioonilises kontekstis sisaldab teadmusjuhtimise infrastruktuur 5 peamist komponenti: organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogia infrastruktuur, üldteadmised ja füüsiline keskkond.



  1. 2.      Teadmusjuhtimise tsükli mudelid


Nii nagu puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka konsensus selles, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed.


Kõige populaarsemad on Meyeri ja Zacki(1996), Bukowitzi ja Williamsi(2000), McElroy (1993, 2003) ja Wiigi (1993) mudelid teadmusjuhtimise tsükli st. Nende mudelite sünteesimisel on välja töötatud raamistik, mis näitab, kuidas informatsioon muutub organisatsiooni jaoks väärtuslikuks teadmuseks (Dalkir, 2011). Teadmusjuhtimise tsüklit võib vaadelda kui informatsiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Seega kirjeldab teadmusjuhtimise tsükkel seda, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse,kogutakse,jagatakse ja kasutatakse.


Meyeri ja Zacki mudel (1996) kasvas välja infotoodete disaini- ja arendustöödest. Nad leidsid, et infotoodetega seotud kogemusi saab rakendada tea dmusressursside juhtimise


vallas. Infotoodetena defineerisid nad sellist informatsiooni, mida oli võimalik müüa klientidele, nt andmebaasid, kliendiprofiilid jt. Meyer ja Zack arvasid, et uurimistöö tulemusi füüsiliste toodete kohta on võimalik laiendada teadmusjuhtimise tsükli kirjeldamiseks. Nende mudelis toimus igal tsükli etapil kõrgekvaliteedilise teadmustoote loomine.


Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudel näitab, kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. Organisatsiooniteadmus koosneb repositooriumitest, seostest, tehnoloogiatest, kommunikatsiooni infrastruktuurist, funktsionaalsete oskuste kogumist, protsesside alasest oskusteabest, keskkonna reageerimisvõimest, intellektuaalsest kapitalist ja välistest allikatest. See mudel rõhutab, et tänapäeval ei ole probleemiks informatsiooni leidmine, vaid see, kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla. Bukowitzi ja Williamsi mudel rõhutab vaiketeadmiste olulisust.


McElroy mudel(1993) kirjeldab teadmiste elutsüklit, mis koosneb teadmiste loomise ja integreerimise protsessidest seoses organisatsiooni mäluga, uskumustega ja ärikeskkonnaga. Ta rõhutab, et organisatsiooniteadmus moodustub nii üksikisikute kui gruppide teadmusest kui ka väljendatud ja dokumenteeritud teadmusest.


3.      Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond


Organisatsiooni kultuur on organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid. Organisatsioonikultuur suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/ või konkreetses organisatsioonis teha. Organisatsioonikultuuri komponentideks on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.


Teadmusjuhtimine sõltub suurel määral organisatsiooni struktuurist. Organisatsiooni struktuur määrab suurel määral selle, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine


Teadmusjuhtimise mõjutajaks on organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur. Kuigi teatud infotehnoloogiad ja süsteemid on otseselt arendatud teadmusjuhtimise tarbeks, on organisatsiooni üldine infotehnoloogiline infrastruktuur oluline teadmusjuhtimise komponent. Infotehnoloogilist infrastruktuuri võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsiooni tehnoloogiate ja – süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. See hõlmab kõiki organisatsiooni infosüsteeme.


Becerra-Fernandez and Sabherwal (2010) rõhutavad olulise teadmusjuhtimise infrastruktuuri komponendina üldteadmisi, mis koosnevad kasutatavast terminoloogiast ja sõnavarast, teadmusvaldkondade tunnustamisest, kognitiivsetest mudelitest, ühistest normidest ja väärtustest ning samuti individuaalsete teadmiste kogumist. Organisatsiooni üldteadmised või ühisteadmus võimaldab soodustada üksikisikute ekspertteadmiste arengut integreerides selle teiste organisatsiooniliikmete teadmistega.


Organisatsiooni füüsiline keskkond on oluline teadmusjuhtimise infrastruktuuri komponent.


Füüsilise keskkonna olulised aspektid on:



  • hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes

  • asukoht, suurus ja tööruumide tüübid

  • töötajate kohtumispaikade arv ja disain.


Füüsiline keskkond võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi


kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi. Kohvikud ja kohvinurgad, puhkenurgad jms pakuvad võimalusi üksteiselt õppida ja jagada teadmisi ning kogemusi.


4.      Teadmusringluse protsessid


Üheks populaarsemaks teadmusringluse mudeliks on Nonaka nn SECI mudel (1991). Nonaka käsitluses on teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja siin võib eristada nelja teadmiste kujunemise protsessi, etappi või faasi ehk nelja erinevat teadmusloome mustrit:


Sotsialiseerimine (vaikiv-> väljendatud)


Sotsialiseerimise etapis toimub üksikisikute omavaheline suhtlemine, tunnete, emotsioonide, kogemuste, tehniliste oskuste, mentaalsete mudelite ehk


mõttemallide ja vaiketeadmiste jagamine. Sotsialiseerimine toimub teiste jälgimise, imiteerimise, arutlemise ning praktika kaudu, näiteks juues kohvi või teed, tehes ühiseid ülesandeid või osaledes koosoleku. Sotsialiseerumine võib toimuda ilma keelelise väljenduseta. Sotsialiseerumine võib toimuda nii lähikohtumistel kui virtuaalsetes suhtluskeskkondades.


Eksternaliseerimine (väljendatud-> väljendatud) Eksternaliseerimise ehk teadmiste väljutamise etapis toimub vaike teadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks: vaiketeadmus dokumenteeritakse, pannakse kirja läbi dialoogi ning nendest saab väljendatud teadmus. See nõuab vaiketeadmuse väljendamist ja selle viimist vormi, mis oleks arusaadav teistele st kodifitseerimist.


Individuaalsed ideed integreeritakse grupi mentaalseks maailmaks. Seda on võimalik teostada näiteks mudelite, juhtumianalüüsi või ajurünnaku abil.


Kombineerimine (väljendatud-> vaikiv) Kombineerimise etapis toimub väljendatud teadmuse baasil keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine. Väljendatud teadmus võib pärineda nii organisatsiooni enese teadmusbaasist kui ka välistest allikatest. Selles etapis on võimalik loobuda kitsastest mudelitest ning luua laiemalt mõistetav teadmus paigutades olemasolev väljendatud teadmus konkreetsesse konteksti.


Internaliseerimine (vaikiv-> vaikiv) Internaliseerimise etapis toimub väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke. Mudeli spiraalsus tuleneb sellest, et uue tekkinud vaiketeadmuse baasil on võimalik luua uus väljendatud teadmus, see väljendada, seda kombineerida olemasoleva väljendatud teadmusega, mis omakorda on võimalik internaliseerida ning kogu tsükkel on seeläbi taaskord korratav.


Nendest neljast etapist tuleneb ka SECI mudeli nimi: inglise keeles on nende etappide nimed



  • Socialization

  • Externalization

  • Combination

  • Internalization.


Roots jt. (2008) käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis ning teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesses kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis. Teadmusjuhtimise protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise infrastruktuur.


Kasutatud kirjandus:


1. Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine II moodul: : Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891


2. Virkus, S (2011). Framework for Information and Knowledge Management. http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Framework%20for%20IKM/



http://rrandoja.wordpress.com/2013/10/04/teadmusjuhtimine-2-kodutoo/

0 comments:

Post a comment