Haridustehnoloogia praktika

Teadmusjuhtimine 1. kodutöö

13.09.2013 16:45 by Ruth Randoja


Ülesanne 1:



  • Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus


TJ kui uus distsipliin aitab vastata küsimustele, milliseid teadmisi vajame ning kuidas ja kus neid teadmisi rakendame.


Teadmusjuhtimine on teadlik strateegia, kuidas viia õiged teadmised õigete inimesteni õigeaegselt.


Teadusharu eesmärk on muuhulgas uurida TJ-i ja TJ-alaste teenuste olemust, arendamist ja rakendamist ettevõtetes; uurida ja arendada tüüpilisi TJ-alaseid süsteeme, mida ettevõtted vajavad; (Virkus, Development of Information and Knowledge Management., E)



  • Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad


Nagu mainitud, on TJ uus distsipliin, mille mõiste võeti kasutusele 1980ndate aastate teisel poolel USA juhtimiskonsultandi Karl Wiigi nimega ning laialdasema leviku saavutas selle mõiste kasutamine 1990ndatel aastatel . 1996 ja 1997.aastal olid kõige olulisemateks publikatsioonideks, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut: Thomas A. Stewart’i artiklite seeria ajakirjas Fortune (Stewart 1993, 1995), ja Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi (1995) raamat The Knowledge Creating Company. Viimased käsitlevad teadmusjuhtimist kui strateegiat, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis. Oluline on eristada teadmusjuhtimist infojuhtimisest, mille mõiste võeti kasutusele 1970ndate aastate keskel ja mille peamine eesmärk on tagada õige informatsioon, õigel ajal ja kohas. Hiljutised uuringud näitavad, et 75-80% firmadel on teadmusjuhtimise programmid ja teadmusjuhtimisest räägitakse samuti haridusorganisatsioonide tasandil.



  • Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused


-         I arenguetapp – infotehnoloogia kasutamine teadmiste jagamise soodustamiseks. (intranet) ning informatsiooni ja teadmiste rolli tunnetamine organisatsioonide edukaks toimetulekuks.


-         II arenguetapp –  inimressursside olulisuse tunnetamine. Olulised märksõnad on „õppiv organisatsioon“, „praktikakogukonnad“ (inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset).


-          III arenguetapp – otsisüsteemide loomise olulisus – kuidas kirjeldada ja organiseerida sisu nii, et infokasutaja teaks selle olemasolust ja saaks sellele kiiresti ning kergesti kätte ning seda tulemuslikult kasutada.


-         IV arenguetapp – organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisuse tunnetamine.



  • Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega


Teadmiste väärtus on tähtsam kui ükskõik milline tootmisfaktor ja teadmiste kapitalis peitub kaasaegse ettevõtte võtmekompetents. Sellest tulenevalt pööravad kaasaegsed ettevõtted suurt tähelepanu haridusele ja koolitusele, et suurendada töötajate võimet omandada ja rakendada teadmisi. (EAS, 2005)


Teadmusjuhtimine on seotud:



  • Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) – võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli

  • Psühholoogia – võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises

  • Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

  • Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, eetikaga, jne.  (Liiv & Kalle, 2005)

  • Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused


Infojuhtimise mõiste võeti kasutusele 1970ndate aastate keskel ja infojuhtimise peamine eesmärk on tagada õige informatsioon, õigel ajal ja kohas, samas kui teadmusjuhtimise on teadlik strateegia, kuidas viia õiged teadmised õigete inimesteni õigeaegselt. Infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele, teadmusjuhtimine võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.



  • Teadmiste tüpoloogia


Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina hierarhias:


-         Andmed (Data)


-        Informatsioon (Information)


-        Teadmised (Knowledge)


-        Teadmus/tarkus (Wisdom)


Räägitakse teadmiste või informatsiooni hierarhiast või teadmiste püramiidist nn. DIKW mudelist.


Esialgse mudeli peale on välja töötatud mitmeid modifikatsioone.



  • Teadmiste hankimise viisid ja allikad


Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:


-        Parim kogemus või hea praktika (Best Practices)


-        Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory)


-        Praktikakogukonnad (Communities of Practice)


Parima kogemusena vaadeldakse äriprotsesse, mis on osutunud parimateks viisideks saavutada teatud eesmärke. Organisatsioonides on nn hea praktika andmebaasid, mis sisaldavad hea praktika kirjeldusi koos vastava tehnoloogia, inimresursside jm vahendite kirjeldustega.


Kasutatud kirjandus



  1. EAS. (2005). Eesti   juhtimisvaldkonna uuring 2005.

  2. Liiv, I., &   Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine.

  3. Virkus, S.   (2010). Development of Information and Knowledge Management.

  4. Virkus, S.   (2013). I MOODUL: TEADMUSJUHTIMISE MÕISTE, SISU, OLEMUS. TEADMUSJUHTIMISE   KUJUNEMINE. TEADMISTE TÜPOLOOGIA, TEADMISTE HANKIMISE VIISID JA ALLIKAD.


Ülesanne 2:


Wilson, T. D. (2002). The nonsense of ‘knowledge management”. Information Research, 8 (1), paper no. 144 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper144.html]


Millised on artikli peamised seisukohad?


Sheffield’i ülikooli professori T.D. Wilsoni artikkel “The nonsense of ‘knowledge management’” on kriitiline teadmusjuhtimise kui nõustamisvaldkonna suhtes ning paneb küsitavuse alla teadmusjuhtimise kui eraldiseisva valdkonna sisulise vajalikkuse.


Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?


Autor uurib Michael Polyani 1966. a tutvustatud vaiketeadmiste (tacit knowledge) kontseptsiooni (väär)käsitlusi ning “teadmiste” ja “info” kontseptsioonide eristamist teadmusjuhtimisalastes artiklites.


Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?


T.D. Wilsoni väitel on teadmusjuhtimisalases kirjanduses tendents omavahel sassi ajada termineid “teadmised” (mida ma tean) ja “info” (mida ma olen võimeline edasi andma selle kohta, mida ma tean) ja sisuliselt kasutatakse neid samatähenduslikena.


Millised on peamised järeldused, soovitused?


Autor väidab, et inimeste teadmisi ei ole võimalik hallata ning tegemist on utoopia ning jaburdusega, millest lõikavad kasu konsulteerimisfirmad ja õppeasutused. Ka reaalelus ollakse sellest utoopiast väga kaugel -kuigi ettevõtted väidavad, et inimesed on ülioluline ja asendamatu ressurss, loobutakse sellest ressursist (ja teadmistest) väga kergelt turutingimuste muutmisel.


Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?


Professor  on uurinud artikleid, mille pealkirjades on termin “teadmusjuhtimine” – muuhulgas selgub uurimistöö käigus, et selliste artiklite arv on hüppeliselt kasvanud  aastast 1997 ning alates aastast 2002 on selleteemaliste artiklite arv hakanud kiirelt langema.

















http://rrandoja.wordpress.com/2013/09/13/teadmusjuhtimine-1-kodutoo/

0 comments:

Post a comment