Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

28.04.2013 12:38 by Katriin Orason

Sellel nädalal tegelesime viitamisega. Õppematerjaliga tutvudes sain uusi teadmisi ja kasulikke viiteid edasiseks õppe- ja muidu tööks.


 Õppematerjali kokkuvõte:


1. Viitamine on infokirjaoskuse hulka kuuluv akadeemiline praktika, mis väljendub tekstis kasutatud ideede, väidete, andmete jms autorite tunnustamises ning annab lugejale võimaluse pöörduda soovi korral tagasi algallika juurde.


2. Kolm rusikareeglit , millest viitamisel tuleks lähtuda:




    • algallikale peate viitama iga kord kui parafraseerite, jutustate kokkuvõtlikult ümber, tsiteerite või kopeerite teise autori loomingut – ükspuha, kas tegemist on tekstilise, graafilise või audiovisuaalse materjaliga;

    • viide esineb tavaliselt kahes kohas erineva detailsuse astmega: teksti sees ja teksti lõpul kasutatud kirjanduse loetelus. Neist esimene viide peab olema piisavalt täpne, et selle abil võiks üheselt määrata, millise detailse viitega kasutatud kirjanduse loetelus tegemist on;

    • ühes tekstis (õppematerjalis, essees, referaadis) tuleks kasutada läbivalt ühte konkreetset viitamise stiili.



3. Algallikate tüübid jagunevad:



  • raamat

  • ajakirjad/ajalehed

  • elektroonilised ajakirjad

  • veebiallikad

  • muud allikad


4. Teadusallikate andmebaasid


Ülikoolide (nii Tartu kui Tallinna ülikooli) poolt pakutavate andmebaasidega olen ma tuttav ja oma varasemate õpingute käigus neid ka kasutanud. See on väga hea, et ülikoolid võimaldavad üliõpilastele ligipääsu muidu tasulistele andmebaasidele.


Google Scholar`iga puutusin esmakordselt kokku sügissemestris kui õpikeskkondades seda    põgusalt tutvustati.


Minu jaoks täiesti uus ja põnev keskkond on Directory of Open Access Journals , kus on kokku kogutud üle 700 000 vabalt ligipääsetava teadusartikli.


5. Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine


Viitamissüsteeme on väga palju erinevaid. Viitamissüsteemide stiilijuhendid on avaldatud spetsiaalsete raamatutena ning tasuta neid internetist alla laadida ei saa. Sellepärast on paljud ülikoolid ja raamatukogud on koostanud viitamissüsteemide juhenditest lühikokkuvõtteid.  Meie õpingutel eelistatakse APA6 viitesüsteemi kasutamist.


6. Viidete haldamise vahendid


Viidete haldamise programmid võimaldavad koguda kokku kõik oma loetud artiklid (enamasti PDF failidena) ning sisestada iga artikli kohta vajalikud metaandmed (autorid, pealkiri, ajakiri, number, ilmumisaasta jne). Erinevat liiki allikate kohta tuleb sisestada erinevat laadi metaandmed. Sisestatud metaandmete põhjal on võimalik hiljem koostada viitekirjed erinevates formaatides.


Tuntumad viidete haldamise tarkvarad on



  • EndNote ( ei ole varem ise kasutanud, tasuline);

  • Papers (ka pole varem kokku puutunud, tasuline);

  • Mendeley (sügisel tutvusin ja kasutan seda programmi, tasuta);

  • Zotero (ei ole varem kokku puutunud aga pakub väga huvi. Meeldib see, et on seotud brauseriga).


Praktiline töö


1. Otsisin oma magistritöö teemaga seotud artikleid Google Scholar otsingumootori abil: Google Scholarit on väga mugav kasutada, sest see on nagu tavalisest google otsingumootorist otsimine. Siiski osade leitud materjalide puhul jääb küsimus, et kas ma ikka tohin neid kasutada.


2. Otsisin oma magistritöö teemaga seotud artikleid andmebaasidest ScienceDirect , SpringerLink ja IEEE Computer Society Digital Library: vahva on, et ScienceDirect võimaldab otsida ka pilte. Otsimine andmebaasidest on mugav ja leitud artiklite puhul ei pea väga muretsema, kas neid ikka tohib kasutada.


3. Otsisin samu artikleid Mendeley keskkonnast ja lisasin leitud artiklid oma Mendeley artiklite kogusse. mendeley kasutamisega olen juba ära harjunud ja leian, et see on väga mugav viis huvitavate/vajalike artiklite kogumiseks ja hoiustamiseks.


4. Liitusin Mendeleys grupiga Creating Digital Learning Resources.


5. Tegesin Mendeley klientprogrammiga. Klientprogrammi instaleerisin endale juba sügisel  ja kasutan seda usinalt.


Kokkuvõttes kipun mina artiklite otsingul liikuma hoopis mööda artikleid. Nimelt kõige huvitavamad materjalid on uuritava artikli lõpus (kasutatud kirjandus).


6. Neli allikatüüpi viited



  • raamat (Book)


Anagnostopoulou, K., & Haynes, M. (2002). Virtual learning environments as tools in learning and teaching. R. Bhanot, &  S. Fallows (toim).  Educational Development Through Information and Communications Tehnology (Staff and Educational Development) (lk. 60 – 72). London N1 9JN: Sylus Publishing Inc. 



  • teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)


Chan, G. R. Y. C., & Lai, J. K. (2005). Shaping the strategy for e-books: A Hong Kong perspective. Library Collections Acquisitions and Technical Services, 29(2), 205–219. doi:10.1016/j.lcats.2005.04.002



  • konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)


Ferguson, S. (2012). Challenges in Responding to Scaffolding Opportunities in the Mathematics Classroom. In J. Dindyal, L. P. Cheng & S. F. Ng (toim), Mathematics

education: Expanding horizons. Proceedings of the 35th annual conference of the

Mathematics Education Research Group of Australasia, eBook (lk. 274 – 281). Singapore:

MERGA, Inc.



  • veebilehekülg (Web Page)


Byrne, R. (2013, 28 aprill). New Webinar Course – Blogging for Teachers and School Leaders (ajaveebipostitus). Loetud aadressil http://www.freetech4teachers.com/2013/04/new-webinar-course-blogging-for.html#.UX1bbbWeMzI

http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/04/28/kuues-teema-allikmaterjalidele-viitamine/

0 comments:

Post a comment