Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

Õppematerjalide autoriõigus

14.04.2013 16:44 by Kaire Kollom

Ülesanne


Autoriõiguste teemat käsitles põhjalikult ka aine IT-arendamisega seonduvad juriidilised probleemid. Teemasse süvenedes pidasin oluliseks analüüsida  õppematerjalide vaba kasutamisega hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel seotud kolme püstitatud probleemi (Põldoja 2013):



  • mis on “motiveeritud maht”

  • mis on “ärilised eesmärgid”

  • teose tõlkimisel ja kohandamisel vajalik autori või varaliste õiguste valdaja nõusolek.


Motiveeritud maht


Motiveeritud mahtu ei ole võimalik kriteeriumitega määratleda ning see on iga konkreetse juhu puhul erinev. Eesti Ajalehtede Liit määratleb näiteks motiveeritud mahuna artiklite refereerimisel kuni 5 lauset, kuid mitte üle 20% artikli mahust. Kultuuriministeerium algatas 2006.aastal arutelu, et sõlmitaks kokkulepe motiveeritud mahu osas hariduslikel eesmärkidel autoriõiguse alla kuuluvate teste kasutamiseks (sh koopeerimiseks). Tänaseks on autoriõiguste teema justiitsministeeriumi halduses ning kokkuleppeid motiveeritud mahu osas haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud ei ole. Üllatuslikult ei leidnud haridus- ja teadusministeeriumi lehelt autoriõiguse seaduse seoste kohta haridussüsteemiga mingit infot.


Arvan, et motiveeritud mahu määratlemisel tuleb säilitada terve mõistus ning hea tava. Siia alla ei kuulu kindlasti copy-paste, millega kahjuks pidevalt üliõpilastöödes tuleb kokku puutuda.


Ärilised eesmärgid


Ärialast tegevust reguleerib Eestis äriseadustik. Selle kohaselt on äriliseks eesmärgiks püsiv tegevus tasu eest kaupade ja/või teenuste müügiks ja/või osutamiseks. Nii et kui ma koostatud õppematerjali kasutan püsivalt tasu saamiseks, võib seda pidada äriliseks eesmärgiks. Kui ma iga kuu saan õpetamise eest palka, siis see ju on püsiv tasu…


Teose autori või varaliste õiguste valdaja nõusolek teose tõlkimisel ja kohandamisel


Olulised on selles valdkonnas märksõnad:



  • kasutamine õppe- ja teaduslikel eemärkidel;

  • nõuetekohane refereerimine ja tsiteerimine;

  • illustreeriva materjalina kasutamine ja reprodutseerimine;

  • refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmine;

  • äriliste eesmärkide vältimine;

  • motiveeritud maht.


Eelpooltoodud nõuded peavad olema kõik täidetud ning oluline on autorile viitamine, näidates ära teose autori nimi (kui see on teosel näidatud), teose nimetus ning avaldamisallikas.


Creative Commons litsentsi valimine


Litsentsi valimisel on oluline analüüsida, mis on litsentsi määramise aluseks. Keats’i (2006) väitel on mitteärilise eemärgi (NC) piirangu (Non Commercial, not for commercial purposes) määramise põhjuseid kaks:



  • emotsionaalne arvamus, et keegi teine teenib minu tööga raha;

  • ei mõisteta piirangu tähendust ja laialdasemat mõju.


Õppematerjalide loomisel ja sellele NC litsentsi valimisel tasub selle loojal vältida eelnevaid põhjuseid ning vastata kolmele küsimusele:



  • kas ma kaotan midagi, kui ma ei kasuta NC piirangut, vaid BY-SA litsentsi?

  • kui keegi teenib raha minu materjali kasutades, kas ma kaotan sellega midagi?

  • kas ma saan NC litsentsi kasutades märkimisväärset kasu?


Kokkuvõte


Töötades läbi teema materjalid ning analüüsides seniseid kogemusi õppematerjalide koostamisel teen järgmised järeldused:



  • litsentsi valikul pean läbi mõtlema ja analüüsima, mis on litsentsi määramise põhjendus (seni suures osas tõesti ehk emotsioonid ning teadmatus, vääritimõistmine);

  • enne õppematerjali avaldamist eemaldan autoriõigusega kaitstud illustratsioonid ning jätan nende asemele viited illustratsiooni algallikale (vajalikud on muudatused ka juba avaldatud õppematerjalides);

  • uue õppematerjali koostamisel sooviga need avaldada veebis järgin nende litsentside omavahelist ühildumist;

  • kasulik lahendus, mille puhul ei ole oluline kasutatud teose litsentsi järgida, on vistutamine.


Õppematerjale luues ja avalikult avaldamisel tasub mõelda, et neist saaks kasu võimalikult paljud inimesed ning “oma loomingule võimalikult laia leviku ja mõistliku kaitse tagamiseks võib soovitada Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi õppematerjalide ja teiste mahukate teoste avaldamiseks ning Creative Commons Attribution litsentsi fotode avaldamiseks” (Põldoja 2013).


Kasutatud allikad


Keats, D. (2006). Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content. The African Journal of Information and Communication, 7, 74–80. [Open Access] (.pdf)


Maasalu, S. (2006). Koopiaid võib teha südametunnistuse järgi. Loetud 2013, 14.aprill aadressil http://wwx.postimees.ee/070706/esileht/siseuudised/208516.php


Põldoja, H. (Loetud 2013, 14.aprill). Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/


Äriseadustik. RT I 1995, 26, 355. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/118122012008


 

http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/04/14/oppematerjalide-autorioigus/

3 comments:

helle52 to Kaire Kollom

14.04.2013 19:29

Huvitavalt lahendatud ülesanne ja hea tulemus. Mulle meeldib sinu kokkuvõte.

Hans to Kaire Kollom

23.04.2013 13:35

Ma hakkasin teema kokkuvõtet kirjutades otsima allikat, kus see ajalehtede refereerimise motiveeritud maht kirjas on. Leidsin, et EALL leheküljel olev artiklite refereerimise hea tava määrab motiveeritud mahuks ainult pealkirja ja ühe lause.

Kaire Kollom

01.05.2013 19:20

Vabandan väga. Minu lohakus, et see allikas viitamata oli :( . Avastasin selle just praegu.

Allikas on siin: http://www.eall.ee/uudised/2005/04_05_05.html

Post a comment