Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

IFI7053: õppematerjalide autoriõigus

14.04.2013 13:18 by Kristi Jaason
Ülesanne

Autoriõiguse teemaga puutusin lähemalt kokku Eero Johannese loengus "IT arendamise juriidilised probleemid", kus kuulajad said põhjaliku ülevaate autoriõiguse seadusest. Praktilisemad näited puudutasid rohkem, nagu kursuse nimest järeldada võib, infotehnoloogia arendamise küsimusi. Seetõttu on selle kursuse 5. teema väga kasulik ja asjalik, sest põhirõhk on just õppematerjalide autoriõigustel ning samuti on vaatluse all avatud sisulitsentsid, millest tuntuim on Creative Commons.

Milliste litsentsidega olen mida kokku puutunud? Õppematerjale olen ise koostanud küll, peamiselt ingliskeelses meedias leitud materjalide põhjal, näiteks keele struktuuri ja lugemisülesandeid ajaleheartiklite põhjal. Kui olen autoriõiguse seadusest õigesti aru saanud, võin selliseid õppematerjale klassiruumis kasutada, aga internetti avalikult üles panna neid materjale ei tohi, sest ülesandes kasutatud algmaterjal on autoriõigusega kaitstud. Sel põhjusel pole oma materjale jaganud ning pole olnud vajadust oma materjalide litsentseerimiseks. Küll aga külastan sageli Wikipedia Commonsi lehekülge leidmaks illustratsioone tunnimaterjalis kasutamiseks. Peale meie viimast kontakttundi hakkan fotode leidmiseks kasutama ka Flickr keskkonda.

Lugesin Keatsi (2006) artiklit "Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content", kus autor lahkab, miks ei ole mõistlik hariduslikule sisule rakendada Creative Commonsi BY-NC ehk piirangut materjali ärilistel eesmärkidel kasutamisel. Keats toob välja järgmised põhjused:

  • Mõnedel asutustel ja õppematerjalide repositooriumitel on põhimõte, et koostatud digitaalseid materjale tuleb jagada BY-SA (vaba) litsentsi alusel. Kuna SA ja NC litsentsid omavahel ei ühildu, ei saa õppematerjali koostaja NC piiranguga algmaterjale oma materjalides kasutada, kui ta just koostajalt selleks luba ei saa.
  • Kui professionaalsed arendajad on kergesti leitavad ja neilt saab materjali ärilistel eesmärkidel kasutamiseks luba küsida, siis eraisikutega on olukord keerulisem. Alati ei ole võimalik autorit (lihtsalt) tuvastada või tema kontaktandmeid leida.
  • Ärilistel eesmärkidel õppematerjalide koostajatel on paremad võimalused hea lõpptulemuse saavutamiseks. Näiteks võivad nad mõne õppejõu materjali parendada või edasi arendada. Heast õppematerjalist saavad kasu lõpuks kõik, kuid NC piirang algmaterjalile on siin takistuseks.
Keats soovitab enne NC litsentsi määramist kaaluda selle plusse ja miinuseid. On olukordi, kus materjali ärilistel eesmärkidel kasutamise piirang on põhjendatud. Samas seisukoht, miks peaks keegi minu koostatud materjalist rahalist kasu saama on liiga kitsarinnaline lähenemine. Olles toonud välja NC litsentsi puudused, julgustab artikli autor õppematerjale jagama BY-SA litsentsiga.


Kasutatud materjalid

Keats, D. (2006). Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content. The African Journal of Information and Communication, 7, 78-80. Loetud aadressil http://link.wits.ac.za/journal/j07-keats.pdf

Põldoja, H. Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/
http://kristiopiblogi.blogspot.com/2013/04/ifi7053-oppematerjalide-autorioigus.html

1 comments:

hellekas to Kristi Jaason

14.04.2013 19:27
Asjalik ja konkreetne kokkuvõte, mis minul kahjuks ei õnnestunud. Tubli töö!
Post a comment