Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

Neljas teema: uued tehnoloogiad

31.03.2013 23:55 by Maris Maripu
4. ülesandes 
Sõnal e-raamat on mitu tähendust.
  • E-raamat võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul.
  • E-raamatuna võib käsitleda juttu, mis on saadetud e-postiga või tehtud kättesaadavaks ükskõik millise tekstitöötlusprogrammi vahendusel.
  • Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. 
(Vikipeedia, 2013)

E-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:
  • Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.
  • e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.
  • e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.
  • e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne. 
(Põldoja, 2012)

Lugedes neid erinevusi, mulle tundub, et ei ole siiani ühtegi e-õpikut valmis teinud. Kõik on olnud nö e-raamatud.
E-raamatuid olen koostanud koolielu.ee portaali e-kursustel. Üks viimasemaid oli Widbook keskkond, mis sobib veebipõhiste raamatute koostamiseks. Raamatusse saab lisada nii teksti- kui ka video- ja pildifaile. Raamatut on võimalik teistesse keskkondadesse lisada linkimise teel. Vajalik on registreerumine. 
Samuti myebook, mis on samuti keskkond veebipõhiste raamatute koostamiseks. Raamatusse saab lisada nii teksti- kui ka video- ja audiofaile. Raamatut on võimalik teistesse keskkondadesse lisada vistutamise või linkimise teel. Katsetuseks tehtu: Eesti rahatähed ja mündid

E-raamatu koostamiseks katsetasin  PressBooks keskkonda, mis on WordPress peale ehitatud.

E-raamatu koostamisel kasutasin enamjaolt piltide üles laadimist. Pildid paigutasin teksti kõrvale ning nii mõnedki pildid linkisin veebi aadressiga ja pildi redigeerimisel lisasin pealkirjad, st. pildile hiirega peale liikudes ilmub selgitav tekst. Minu e-raamat
Proovisin ka videot lisada embed koodi abil, kuid ei rakendunud. Oli võimalik ainult linkida.
Eksportides e-raamatut pdf failiks - väga ilmetu. Üleliigselt palju vaba ruumi. Veel on võimalik eksportida EPUB, MOBI jt.
Hea võimalus on lisada e-raamatu koostamiseks teisigi kasutajaid, liigitades vastavate õigustega.

Interaktiivse tahvli õppematerjalid

Nõustun ütlusega, et interaktiivsed tahvlid on juba jõudnud paljudesse Eesti koolidesse. Haljala gümnaasium on piirdunud kahe SMART Board tahvliga, mille tulemusel on õigused kasutamaks SMART Notebook tarkvara. Tarkvaraga olen lähemalt tutvust teinud, kui sai Tiigrihüppe DigiTiigri lisakursusele: Interaktiivne tahvel klassiõpetajale, koostada uusi juhendeid. Kui antud programmi väga süveneda ja idee ka olemas siis saaks väga edukaid, aktiivseid ja efektiivseid õppematerjale koostada. Nagu loengumaterjalis juba mainitud, saab SMART Notebook formaadis õppematerjalide avada tasuta veebipõhise SMART Notebook Express tarkvaraga. 


Kunagi on maininud haridusministeeriumi infotehnoloogia nõunik, Jaak Antoni, et iPadid ja e-lugerid jõuavad koolide igapäevaellu juba järgmise viie kuni kümne aasta jooksul.

Tasapisi on antud vahendid jõudnud rohkem eraisikute igapäevaellu. Koole on Eestis palju ja nende majanduslik kui ka taristu seis on väga erinev. Kool, kellel on taristu väga heal tasemel, saavad enda rahalisi vahendeid investeerida tahvelarvutitesse. Samas koolid, kellel puuduvad vajalikud IKT vahendid (arvuti, projektor jt.), ei saa nii pea unistada iPadidest ja e-lugeritest. 
Arvan, et igati hea variant oleks võtta suund BYOD´le (bring your own device). Arvuti tundi läbi viies olen isegi palunud õpilastel (10-12 kl.) isiklikud sülearvutid arvutiklassi kaasa võtta, kuna lihtsalt kõigile pole kohti jätkunud. Ingrid Maadvere on väga hästi kirjeldanud enda esimest BYOD tundi (nutitelefonid, tahvelarvutid), kus pärast tunni läbiviimist tajus, et antud maailmas on vaja veel palju õppida ja uurida. Eelnevalt tuleks õpetajal tunnimaterjal läbi mõelda ja katsetada ning samuti ette näha nõrgad kohad. See on ju "uue maailma" haru, mida õpetajad ei ole veel eriti kasutusele võtnud, kuid paistab, et õpilastele on see täitsa meeldiv.

Ise kujutan ette, et 2020 aasta õpikud on rohkem e-õpiku laadsed, samas ei tasuks ära unustada paberkandjal raamatuid - sest neil on oma väärtus.

Kasutatud materjalid:

http://digioppemkoostamine.blogspot.com/2013/03/neljas-teema-uued-tehnoloogiad.html

0 comments:

Post a comment