Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

Kolmas teema: arvutipõhine testimine

17.03.2013 23:54 by Maris Maripu

  • Läbi lugeda lugemismaterjal arvutipõhistest testidest
  • Valida üks uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.
  • Valida artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugeda see läbi ja tuua paar olulisemat mõtet välja oma postituses.
Lugemismaterjalis "Arvutipõhised testid" on ära toodud arvutipõhiste testide küsimuste tüübid: 
  • Multiple Choice (choiceInteraction) = mitmikvalik
  • Multiple Response (choiceInteraction) = mitmikvastus
  • Order (orderInteraction) = järjestamine
  • Associate (associateInteraction) = ühendamine
  • Match (matchInteraction) = seostamine
  • Gap Match (gapMatchInteraction) = lünktekst
  • Inline Choice (inlineChoice) = valik tekstis
  • Text Entry (textEntryInteraction) = lünktekst
  • Extended Text (extendedTextInteraction) = esseevastusega
  • Hottext (hottextInteraction) = mitmikvalik tekstis
  • Slider (sliderInteraction) = skaala
(Põldoja)

Antud küsimustetüüpidest olen enda loodud testides enamjaolt kasutanud mitmik valikut, ühendamist, lünkteksti, järjestamist (antud valikud on võimalik leida vanast heast programmist HotPotatoes, Quizlet). 

Arvutipõhiste testide koostamiseks on terve rida erinevaid vahendeid. Osa neist võimaldab koostada enesekontrolliks mõeldud teste, kus õppijale antakse testi järel automaatne tagasiside, mida kusagile ei salvestata. Teine osa testimissüsteeme sisaldab lisaks testide koostamise vahenditele ka keskkonda testide sooritamiseks. Sel juhul salvestatakse õppija vastused keskkonda ning õpetajal on võimalik saada kõigi õppijate vastustest ülevaade. Mõnel juhul on need vahendid ühes süsteemis koos (näiteks õpihaldussüsteemis), teisel juhul on tegemist eraldi vahenditega (Põldoja).


Enamjaolt olen loonud teste programmiga HotPotatose eesti keeles ja matemaatikas - ja veebikeskonnas Quizlet inglise keele sõnad (antud eelmainitud keskkonnad on täiendamisel). Samuti mõned aastad tagasi olen saanud teha ka interaktiivse tahvli SMART programmiga teste: Eesti maakonnad ja vapid, mis on koostatud koos Piret Joalaiuga ning avalikustatud Koolielus

Arvutipõhise testimise vahendite liigitamiseks koostasin lugemismaterjali põhjal kokkuvõtliku mõttekaardi:







Testide koostamise vahendiks valisin Quizlet, mis on veebipõhine keskkond sõnade, mõistete vms. õppimiseks ning kinnistamiseks mis tahes aines. Koostamiseks vajalik keskkonda registreerumine. Registreeruda saab luues konto kasutajanime ja parooliga või kasutada Facebooki kaudu sisselogimist.

Virtuaalseid harjutusi on antud keskkonnas lihtne luua, avalikustada ja harjutada.

Harjutuste loomiseks sisestasin pealkirja (Title). Soovitavalt ka lühikirjeldus (Description) ja aine valdkonna (Subjects).

Vasakpoolsest rippmenüüst võimalik valida, kas komplekt on avalik kõigile, ainult loojale, määratud gruppidele või pääseb ligi vaid määratud salasõna abil. Parempoolsest rippmenüüst saab valida, kas komplekti saab muuta ainult looja, määratud grupid või need, kellel on määratud salasõna. Antud valikud jätsin vaikimisi avalikuks ja looja poolt muudetavaks.

Määrates sõnakaartidele keelevalikud, lisa vasakusse tulpa põhisõna, paremale selle definitsioon või vaste (mõnes teises keeles). Võimalus kasutada vasaku tulpa põhisõna auto-define valikut (vaste tekib vasakusse tulpa), kuid 100%´lt kõikidele sõnadele tähendusi ei leia. Rida on võimalik kustutada, vajutades paremas tulbas olevale märgile X ja samuti asukohta muutmiseks kahesuunalisele noolele.

Programm Quizlet sisaldab harjutusi ...:
  • Speller sobib võõrkeele õppimiseks, nt inglise keelset sõna hääldatakse ja õppijal tuleb see õigesti sisestada.
  • Learn abil on samuti võimalik sõnu õppida. Võõrkeelse sõnale tuleb sisestada eestikeelne tõlge. Harjutuse aknas on kogu aeg näha, mitu sõna on veel jäänud (Remaining), mitu korda on eksitud (Incorrect) ja mitu õiget (Correct) vastust on sisestatud.
  • Testi abil on võimalik sooritada enesekontrolliteste.
  • Flashcards saab õppida sõnu, mõisteid vms. Kaardile on võimalik valida üks sõna (korrigeerides, kumb sõna ennem) või mõlemad (Both sides). 
... ja mänge:
  • Scatter´s on vaja sõna vedada tähenduse peale. Kui valik on õige, kustuvad mõlemad ära. Mäng, mis sobib uute sõnade, tähenduste, lühi mõistete vm. õppimise alustamiseks.
  • Space Race´s hakkavad sõnad ekraanilt läbi sõitma ja õppija peab võimalikult kiiresti sisestama vastavalt õppele tähenduse. Kui õppija mõnda vastust ei tea, siis antakse talle ette vastamata jäänud vastus ja tal tuleb see lihtsalt ümber kirjutada. Seejärel mäng jätkub.
Lisaks virtuaalsetele harjutustele on võimalus harjutust paberile printida, eelnevalt muutes pdf failiks.

Printimine

Samas on võimalus vistutada embed koodiga ajaveebi vm keskkonda, kuhu võimalik sisestada html koode ning harjutusi sooritada lehelt lahkumata.
Embed koodid
Keskkond on enamjaolt tasuta, tasuline on vaid piltide üles laadimine arvutist. Saadaval on suur valik tasuta pilte (Add Images -> Search Images). 

Valminud testid:
  • Flashcards


  • Learn


  • Scatter

  

Valisin artiklite lehelt teadusartikli: Arvutipõhine hindamine kui mitmekülgne õppevahend (Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education), mille autoriks on M. Thelwall.

Arvutipõhine hindamine on levinud Suurbritannia ülikoolides. Esialgu piirduti teksti põhinevatel lihtsatest küsimustest: küsimus ja valikvastus. Hiljem töötati välja süsteemid, et luua rohkem kasutajasõbralikke süsteeme ja laiema juurdepääsuga õppejõududele. Tänapäeval on antud süsteemid tasuta, kuid ka kommertslikel eesmärkidel. Lihtne kasutada online hindamise/testide loomiseks.

Küsimused ei põhine ainult tekstipõhiselt, vaid haaravad ka graafilisi ja multimeediumi võimalusi. Küsimuste tüüpideks võivad olla valikvastused, tekst, numbrilised ja matemaatilised vastused.

Arvutipõhist hindamist kasutatakse erinevates kontekstides, täites erinevaid funktsioone. See on tihti jagatud kujundavaks ja ka kokkuvõtvaks hindamiseks. On olemas kaks erinevat võimalust, kuidas hindamine võib olla kujundav: andes tagasisidet tulemuslikkuse ja ülesannete teostamisel omandatud oskuste eest.

Arvutipõhiste testidega on keerukamad turvalisuse protseduurid kui paberkandjal. Et kaitsta (üli)õpilaste juurdepääs testidele enne nende sooritamist, saab paberkandjal kirjalikud testid hoida kinnises ümbrikus, kuid elektroonilisi teste tuleb tavaliselt salvestada võrku ja samas kontrollida, et testide soorimine toimiks.

Turvalisuse tagamiseks oleks hea kokkuvõtva testi tegemiseks moodustada suur küsimuste pank, mis võiks hõlbustada õppejõul testi koostamiseks. Mitte ainult õppejõu poolt küsimuste valimine, vaid süsteem võiks olla automatiseeritud, loomaks testi juhuslikult valitud  küsimustega, mis on võetud küsimuste pangast. Mille tulemusel võib juhtuda, et igal õpilasel on testid erinevad küsimused, antud test küsimusi võib kasutada iga aasta - samaaegselt küsimuste panka täiendades, õpilastel on võimalus lahendada test elektrooniliselt ja kasvõi kodus ning valimata aega (testile on pandud ajaline piirang) - juhul kui on usaldusväärsus olemas.

Nii nagu on olemas mitut liiki elektroonilisi teste, on olemas ka erinevaid haridus motiive arvutipõhise hindamise kehtestamise kohta. On olemas ka mitte-haridus motiive. 

Haridusega seotud eesmärgid:
  • Tulenevalt - arvutipõhine test parandaks (üli)õpilastel õppimise kogemusi.
  • Vajalikkus - kirjalik test ei ole lahendus, näiteks iseõppimine CAL
  • Otstarbekus - sama haridusega seotud eesmärke oleks võimalik täita nii, kuid käsitledes teisi  arvutistamise edendamist
    • Effektiivsus - automaatselt salvestab töö aja
    • Strateegia - eeldatavasti testimine annab positiivset mõju
    • Poliitika - institutsionaalne poliitika edendab arvutipõhist hindamise kasutamist
    • Teadus/eksperimendid - tulemuslikkuse hindamine.
(Thelwall, 2000)


Kasutatud materjalid:
http://digioppemkoostamine.blogspot.com/2013/03/kolmas-teema-arvutipohine-testimine.html

0 comments:

Post a comment