Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

05.03.2013 22:00 by Katrin Schultz

Õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss.


Õpiobjekt võib sisaldada: animatsiooni, videot, integreeritud pilti, audiot ja teksti; lavastatud videot või audiot; omavahel lingitud veebilehekülgi; simulatsiooni; enesekontrolliküsimusi.


Õpiobjekt kui iseseisvaks õppimiseks sobiv õppematerjal peaks olema:



  • sihtrühmale mõistetav

  • õppeprotsessi toetav

  • korrektselt disainitud

  • autoriõigusi arvestav


Õpiobjekti standardil on olemas kuus tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama:



  • Käideldavus (accessibility): võimalus saada õpiobjektile ligipääs eemal asuvast kohast ning edastada see mitmetesse eri kohtadesse.

  • Kohandatavus (adaptability): võimalus kohandada õpiobjekti lähtudes õppija või organisatsiooni vajadustest.

  • Kokkuhoid (affordability): võimalus suurendada efektiivsust ja tootlikkust vähendades õppematerjali edastamise aega ja maksumust.

  • Vastupidavus (durability): võime pidada vastu tehnoloogia arengule ilma, et õpiobjekt vajaks kulukat ümberdisainimist või ümberprogrammeerimist.

  • Koostalitlusvõime (interoperability): võimalus võtta ühe vahendiga koostatud õpiobjektid ja kasutada neid teises kohas teistsugusel tarkvaraplatvormil.

  • Korduvkasutus (reusability): paindlikkus kasutada õpiobjekti mitmetest erinevates rakendustes ja õpikontekstides.


Valmis loodud õpiobjekte avaldatakse repositooriumites.


Minu kogemused õpiobjektide loomisega ja avaldamisega repositooriumides on olematud. Aeg ajalt vaatan tunni planeerimisel Koolielu, kas leiab materjali. Mind huvitavad materjalid (ajalootunni filmid) on tihti inglise keelsed st tunnis kasutades pean nad tõlkima eesti keelde, seetõttu on jäänud materjalid kõrvale.


Praeguse ajani ei ole tundnud vajadust ise luua mõnda õpiobjekti, sest koolis arvutiklassi kasutamine on raskendatud ja ka kogu IKT vahendid. Töötan klassiõpetajana, peamiselt 1.,2. ja 3. klassis, kus laste koduseks meelis tegevuseks on õues mängimine, siis olen neid suunanud rohkem loodust tundma õppima kui arvutit.


Tutvusin mõndade ülemaailmsete repositooriumidega (MERLOT, OER Commons, Learning Resource Exchange). Tutvusin ning otsisin materjale, mida näiteks saaksin oma tunnis kasutada (ajalugu 5. ja 6. klass). Materjale on tohutult, kuid peaaegu kõigil üks viga – inglise keelsed st, et õpetaja tõlgib, muidu ei ole õpilastel põnev filmi vaadata, kui millestki aru ei saa (õpilaste inglise keel suhteliselt kehv). Samas areneb minu inglise keel.  OER Commonsis on võimalik leida endale tunnikava – erinevad tegevused, videod, ülesanded. Kõik, mida läheb õpetajal ühes tunnis vaja.


Usun, et hakkan edaspidi rohkem kasutama nii Eesti kui ka välismaa repositooriume, täna õhtul veetsin oma kaks tundi küll põnevusega materjale otsides, leidsin järgmisteks ajalootundideks põnevaid videosid.


Lugesin läbi Polsani, P. R. (2003). Use and Abuse of Reusable Learning Objects. Journal of Digital Information, 3(4) artikli. Artiklis tuuakse välja, mis on õpiobjekt ning mis on olulised punktid seda luues. Õpiobjekt peaks sisaldama eesmärki, õpitegevust ja hinnangut. Õpiobjekt peaks olema korduvkasutatavusega – saab kasutada erinevas kontekstis. Õpiobjekti loomisel pöörata tähelepanu ühele mõistele, ideele, millele kogu töö üles ehitada. Õpiobjektil on kindlad tehnilised standardid, nõuded ja kindel stiil. Artiklis viimases osas kirjutatakse e-raamatu kasulikkusest võrreldes paber kandjaga.


Materjalid loetud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/



http://katrinsch37.wordpress.com/2013/03/05/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

0 comments:

Post a comment