Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2013

Õpiobjekti mõiste ja levitamise vahendid

17.02.2013 23:20 by Katriin Orason

Kokkuvõte teemast: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid


Mis on õpiobjekt?


Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse ja E-õppe arenduskeskuse poolt välja antud juhendis kvaliteetse õpiobjekti loomiseks on õpiobjekti kirjeldatud järgmiselt:


õpiobjekt on digitaalne interaktiivne õppematerjal, mida iseloomustavad järgmised omadused



  • taaskasutatav – kasutatav erinevates olukordades ja erinevate sihtrühmade poolt; on tehniliselt universaalne; sobib kasutamiseks sõltumata ajast ja kohast;

  • terviklik – on loodud ühe konkreetse teema omandamiseks; õpiväljundite saavutamiseks vajalik sisu peab olema õpiobjekti sees; õppijal on võimalik saavutada selles kirjeldatavad õpiväljundid ja nende saavutamist ka kontrollida;

  • õppimist toetav – materjal on iseseisvalt läbitav; sisaldab õpijuhiseid; toetab õppeprotsessi kõiki etappe; struktueeritud; illustreeritud näidetega; interaktiivne; toetama erinevate õpistiilidega õppijaid;

  • ühilduv – kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega; vastab tehnilistele standarditele ja sisupaketi standarditele.


Õpiobjekti loomine on keerukam, kui tavalise õppematerjali loomine. Õpiobjekti luuakse eesmärgiga, et neid saaks kasutada paljud õpetajad oma erinevatele sihtrühmadele mõeldud kursustel. Õpiobjekt on eelkõige hea õppematerjal  - sisaldab eelteadmiste kirjeldust, on struktueeritud, kasutajasõbralikult kujundatud, aineliselt ja keeleliselt korrektne. Õpiobjekt disainitakse õppijale iseseisvalt läbimiseks.


Siiani on olnud õpiobjekti mõiste üsna segane ja arvan, et paljud õpetajad võtavad siiani õpiobjekti kui lihtsalt õppematerjali ühe kindla teema kohta. Olles tutvunud põhjalikult antud materjalidega võin väita, et ise ei ole ma veel ühtegi õpiobjekti loonud (selle lähedasi õppematerjale aga küll).


Kõige huvitavam ja õpetlikum osa minu jaoks selle teema juures on metaandmete mõiste selgitus ja kirjeldus. Metaandmed on struktueeritud informatsioon antud objekti kohta. Need võimaldavad kirjeldada, selgitada, viidata antud objektile või teha võimalikuks selle leidmise, kasutamise või haldamise (P.Barker & L.M. Campbell, (2010)).


Ülal mainitud juhendis on antud lühike definitsioon: metaandmed on andmed andmete kohta.


Metaandmed on vajalikud, et õpiobjekte saaks struktueeritult hoiustada ja neid oleks lihtne otsida otsijale huvipakkuvate märksõnade nagu autor, teema või objekti tüüp alusel. Metaandmete standardeid on mitmeid. See on tingitud sellest, et need on arendatud erinevate organisatsioonide poolt. Levinumad neist on Dublin Core, IEEE LOM, IMS LOM, LRE LOM.  Põhiosas on standardid sarnased.


The Simple Dublin Core Metadata Element Set (DCMES) standard koosneb 15 elemendist. Need on pealkiri, autor, teema ja võtmesõnad, kirjeldus, väljaandja, kaasautor, daatum, inforessursi tüüp, vorming, inforessursi indentifikaator, allikas, keel, seos, hõlme, õigused.


LOM standardil on elemente tunduvalt rohkem. Need on ülevaatlikult toodud järgmisel skeemil (P. Barker & L. M. Campbell. (2010)):


http://www.icbl.hw.ac.uk/publicationFiles/2010/TICLMetadata/TICLpaper.MetadataForEducation_postref.pdf


 


 


 


 


 


 


Mis on repositoorium ja referatoorium?


Repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks.  Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õppematerjal ise paikneb kas mõnes teises repositooriumis või autori personaalses veebikeskkonnas. (H. Põldoja)


Repositooriumitega olen kokku puutunud juba tükk aega tagasi. Esimene kokkupuude oli selle mõistega aastal 2005, kui läbisin Tartu Ülikoolis selliseid aineid nagu koolituskeskkonnad ja koolitarkvara. Tol ajal kodumaiseid repositooriume veel ei olnud ja seega tegime põhjalikumalt tutvust MERLOT ja Ariadne repositooriumitega. Praegusel hetkel, oma töö käigus olen pidevalt kursis E-õppe Arenduskeskuse repositooriumi sisuga.


Kasutatud kirjandus:


http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/orason/2013/02/17/opiobjekti-moiste-ja-levitamise-vahendid/

0 comments:

Post a comment